Thursday, December 21, 2006

Transfer Schipolil kergemaks

Poolest detsembrist on läbi Schipholi lennujaama oma reisi lõpp-punkti teel olevatel, lennust maha jäänud KLM reisijatel võimalus kasutada uue pileti trükkimisel ja lennu ringibroneerimisel transfeerautomaati. Samast saab mõne aja pärast ka söögi- ja majutusvouchereid ning vajadusel ühenduse KLM teeninduskeskusega.

Wednesday, December 20, 2006

Maius langes võltsvagaduse ohvriks

Kogu Euroopa kauplustes müügil olnud shokolaadimaius nimega Neegrimusi on turgudelt tagasi tõmmatud. Musi valmistaja, vabrikant Buys soovib oma sõnul tootele uue nime anda. Ent seda kindlasti mitte põhjusel, et endine, neegritele viitav nimi kedagi võiks solvata, loomulikult mitte! Tegu olla 'majanduslike põhjustega'! Toote uus nimi 'Buys zoenen' (Buys musid) annab vabrikandi sõnul võimaluse teemaarenduseks ning tuua turule erinevate teemade ja nimedega musisid , näiteks 'kevadmusi' või 'Jalgpalli MM musi'.

Igapäevane osturõõm multikulti keskkonnas

Ärge laske end pealkirjast eksitada, tegelikult on tegu positiivse uudisega. Nimelt on kohalikul toidukaupade ja -kaupluste turul trendiloov kett AH(Albert Heijn) kuulutatud suurima vähemusrahvuste protsendiga tööandjaks. Ehk siis maakeeli: AH-s töötavad enamasti immigrandid. Uuringu kohaselt ei diskrimineeri AH nende arenguvõimalusi, pigem stimuleeritakse omanäolisust ja firmasisest edasijõudmist. Teist kohta vastavas edetabelis jagavad politsei ja McDonalds.
Isiklik kogemus AH kohta kinnitab uudise vettpidavust. Ka eesti puberteediealised laiskvorstid on pearätikutega töötajate massis teretulnud :)

Laibahuvilised Amsterdami!

Beurs van Berlage hoones on juba jupp aega avatud näitus 'Bodies' mis esitleb vaatajatele 21 konserveeritud laipa ning 260 inimorganit. Näitus on kohalike seas elavat keskustelu tekitanud, selle vastaste sõnul on tegu ebamoraalse sündmusega. Ent pooldajate sõnul ei ole laipade näitamine Amsterdamis mingi uudis, seda on tehtud juba sajandeid.
Vanasti uskusid linnaelanikud et vaid maha maetud inimesed saavads õndsaks. Seetõttu olid Amsterdami keskväljakul Damil hukatud kurjategijate palgile seotud kehad määratud kõdunema vabas õhus lähedalasuvas Galgenveldi külas. Mitmed Amsterdami elanikud tegid pühapäeviti oma peredega seal väljasõidul.
Laipu oli keskajall näha ka linna ühes kaitsetornis kus asus Anatoomikum. Selle saali uksed olid alati avatud kopsaka rahakoti omanikele ning siin toimusid esimesed keskaja 'teatrietendused' kus vaatajate silmade all lahati laipu. Kuulsaim keskaegne 'reportaazh' sündmusest on Rembrandti maal 'Anatoomiatund' .

Monday, December 18, 2006

Turvalisus tudengite kätes?

Schipholi lennujaamal on viimasel ajal olnud suuri probleeme personali saamisega. Sobiate kandidaatide leidmine on lennujaama sõnul kohalikust tööpuudusest hoolimata üha raskem. Eriti suur puudus valitseb turva- ja teenindussfääris.
Schipholi direktori Ad Rutteni sõnul on tegu hiiglasliku probleemiga. Eelmise kuu alul pidi lennujaam tööle võtma koguni 600 lisatöötajat, seda EU-poolt määratut uute turvakontrolli nõuete tõttu. Rutteni sõnul teevad lisatöid eelkõige tudengid.

Kassiir kiirem kui iseteenindus

Viimaste uuringute kohaselt ei paku automatiseeritud kassiirid ehk skannermasinad kliendile mingit ajavõitu. Kliendil läheb eseme skanneerimiseks 6-8 sekundit, samal ajal kui kogenud kassiiril selleks maksimaalselt sekund kulub. Ainus lisaväärtus mida skannerid omavad, on kliendi tunne et järjekord kiiremini läheb.

Skanneerimisteenust elusate kassiiride asemel pakuvad kohalikud supermarketid Albert Heijn, Hoogvliet ja C1000. Kliendil on vaja oma esemed skanneri alt läbi lasta ning kaardimaksemasinas arve tasuda. Skannerite kasutuselevõtu abil on eelpoolnimetatud kauplustel võimalus personalikulusid madalamaks suruda, eelis mis kohalikus sõjas turuosa ja kasumi pärast hädavajalik.

Wednesday, December 13, 2006

Dividendid natuuras

Kahesaja omanikuga baar Café Anneke tasub omanikele selleaastaseid dividende joogikupongidega. Selle põhjuseks on omanike enda soov kasumit mitte rahas välja võtta vaid selle eest 'koos üks vahva suur pidu' maha pidada.

Hirmukindlustus

Puhkusele minejad võivad end nüüdsest kindlustada ka 'puhkusehirmu' vastu.
Kui puhkusesihtpunktis midagi juhtub, mis reisija potensiaalset puhkusemõnu rikub, on mõistliku tasu eest võimalik oma reis ringi broneerida.
Sellise kindlustusvõimalusega tuleb sel nädalal turule kohalik reisibüroodekett D-Reizen. Nende sõnul on näiteks pommirünnakud, loodusõnnetused või sinivetikate arvu ootamatu kasv sihtkohas piisavateks põhjusteks antud kindlustuse kasutamisel.

Sunday, December 10, 2006

Saeme oksa millel istume?

Pooled Hollandi kohalikest valitsustest keelduvad kaastööst projektis millega soovitakse vältida eksvangide tagasipöördumist kuritegevusse. Enne raha, siis vaatame, on 240 riigiasutuse üldine seisukoht.

Alates esimesest aprillist on kohelikel maakonna- ja linnavalitsustel võimalik saada andmeid vangide kohta, sealhulgas ka selle kohta millised vangid millisesse elukohta plaanivad pöörduda. Esialgse plaani kohaselt pidid ametiasutused endiseid kinnipeetavaid abistama isikut tõendavate dokumentide ning elupaigaga. Selleks aga ei piisa raha, väidavad plaani vastased, kes on valitsuselt palunud 40 mln euro suurust subsiidiumi.

Hollandis istub vangis umbes 12 tuhat inimest, ehk pisut alla 1 protsendi elanikkonnast. Peaaegu 3 neljast vangist (73 %) pöördub vangist vabandemise järgselt hiljemalt 6 aasta jooksul tagasi kuritegelikule teele. Noorte kriminaalide hulgas on protsent veelgi kõrgem: 78%.

Parim võitlusvahend poliitikas: kallistamine

Kohalike islamiusuliste seas suure skandaali tekitanud raamatu "Het success ligt op straat"(edu lebabtänaval) autori Chrifi sõnul tuleb Hollandis viimaseid aastaid valitseva plahvatusohtliku olukorra lahendamiseks kasutusele võtta radikaalsed meetodid.

Chrifi väitel ei ole tal mingit mõtet hakata ülikonservatiivsete marokolaste ning islamivastaste, immigratsiooniministri kohuseid täitva Rita Verdonki ja ultraparempoolse ühemehepartei esimehe Geert Wildersi arvamuste ja väljaütlemiste peale karjuma hakata. Neid tuleb lihtsalt kallistada, siis tulevad nad mõistusele, teatas ta.

Chrifi toetab selle kommentaariga marokolaste septembris alanud kampaaniat 'Trendy Maroc Star in NL', mis kutsub üles marokolasi ise muutma avalikkuse negatiivset arvamust rahvusest ja usust. Edu on tema sõnul käeulatuses: ‘Allahi tahe on väga tähtis, ent ainult ‘insjallah’ hüüdmine ning mittemidagitegemine ei vii kuhugi’.

Amsterdami linnapea: World Mayor 2006 no2

Organisatsioon World Mayor kuulutas eelmisel nädalal Amsterdami linnapea Job Cohen'i teise koha vääriliseks võistlusel 'Maailma parim linnapea" valimistel.


Võistlusel tarbeks valis vastav komitee 667 kandidaadi hulgast välja 50 linnapead kogu maailmast. Esikoha ja World Mayor tiitli aastal 2006 sai Melbourne linnapea John So.

Cohen sai kandidaadiks tänu Theo van Gogh'i mõrvale järgnenud kriitilise olukorra positiivsele lahendusele. World Mayor sõnul on Cohen linna erinevad grupeerinud ja ühiskonnakihid ühendanud võistluseks extremistlike moslemite vastu. Sellega kinnitas Cohen Amsterdami linna tolerantsust ja liberaalsust.

http://www.worldmayor.com

Friday, December 08, 2006

Kohalikust kremeerimisest

Sai endale lubatud et ei kirjuta siia isiklikke kogemusi. Aga 'pärismaalaste' traditsioonidest 'meie' omadega võrreldes võib ju rääkida?

Erinevus 1: surmakindlustus
Nutikusel pole piire: 1.95-10EUR (vanusest sõltuv) suuruse igakuise summa eest saab osta surmakindlustuse, mis katab sinu matusekulud, sh kremeerimine, igasugune matustega seotud organiseerimine, surmateated, kirst, ametlike jamade lahendamine, surnuaiaplatsi organiseerimine ning ärasaatmispidu (inlc alkoholivabad joogid ja pirukad). Arvuta kuidas tahad, ikka tuleb mul välja et Eestis on suremine kallim kui 5eur kuus, isegi kui 10 aastat maksta?

Erinevus 2: hüvastijätt perele
Ilmselt ei ole ma piisavalt Eestis matustel käinud (õnneks!!), aga ma ei ole kuulnud sellest et matustele/kremeerimisele eelneval õhtul on omastel pereringis kadunukesega tunni jooksul võimalik hüvasti jätta. Täiesti eraldatud väikeses toas lebab lahkunu, perel on võimalus kõrvaltoas hubaselt kohvitassi ja küpsistejahvatamise ajal meenutusi vesta, samal ajal kui ükshaaval teises ruumis viimseid jutte aetakse.
Ärasaatmiskeskuse (ilus nimi eksju) töötajate ääretu proffessionaalsus ja südamlikkus jättis absoluutselt kustumatu mulje.

Erinevus 3: matused vabas vormis
Võibolla oli tegu minu pere eripäraga, aga nii armsalt vabas vormis kremeerimist ei ole mina näinud. Et mitte tunnistada: see oli mu esimene kremeerimistseremoonia.
Pere kolm last olid otsinud välja isa lemmikmuusika aastaist '70 (viimane lugu leiti internetist hyves-kogukonna lahkel kaasabil viimasel tunnil) mida siis igaihaljaste nutukiskujate asemel esitati. Peetud kõned olid lihtsad ja inimlikud, ei mingeid ülevoolavat võltstundlikku jura. Ka vaimuliku saadetud kõne (kusagil peeti pulmi mis teatavasti matustest tähtsamad) oli väga isiklik. Saaliminek toimus "Life is a cabaret", viimased hetked Eric Claptoni saatel. Nutuhala asemel (kuigi, vaoshoitud eestlane ju peab nutma, sellest hoidumiseks on parim 1. korrata endamisi 'kapsasupp' 2. lugeda kimpudes olevate lillede õielehti) liikus jalg tihti muusika taktis.

Erinevus 4: kremeerimistulemused vabas õhus
Shokeeriv ja harjumatu, ent arvatavasti normaalne: 'ärasaatmiskeskuse' ees olev aed oli täis väikseid ja suuri urne. Mitte et neil urnidel omanikke poleks, lihtsalt perele tundus keskuse hiigelsuur aed paremaks paigaks kui kaminasimss. Alguses tundusid keset lagedat muruplatsi turritavad lõikelillepundid kummastavad, hetk hiljem aga välgatas arusaamine: tuhk loobitakse siia lihtsalt laiali.

Seda siis kremeerimisest. Loodetavasti ei tule kunagi kirjutada eutanaasiakogemusest.

Cargotrammid Amsterdami

Amsterdam plaanib kaubaveokite liiklust ringtee A10 sissepoole jäävala alal järgmisest aastast tugevalt vähendada, seades selleks sisse spetsiaalselt kaubaveoks ümber ehitatud trammid. Mõne aastaga peaks kasutusele tulema umbes 50 trammi ringis.
Lisaks liikluse vähendamisele ning linna õhukvaliteedi paranemeisele peaksid kaubatrammid kokku hoidma ka ettevõtjate kulusid: enamus kaupa tuuakse praegu kohale öösel või enne kella 6, mis tähendab lisatasude maksmist nii autojuhtidele kui kaupade vastuvõtjatele.
Tekkiv olukord meenutab aga kangesti keskaegset Amsterdami kus linnatänavad hobuveokitele ligipääsmatud olid ning kaup paatidega linna ümbritsevaist küladest kohale toodi.

10 protsenti hollandlastest

... elab allapoole ametlikku vaesuspiiri
... on analfabeedid

Esimeste huvisid kaitseb teoreetiliselt riik. Teiste huvisid ametlikult printsess Laurentine.
eh.
Fotonäitus vaesusest Hollandis, alates 2.12 Rijksmuseumis:
http://www.rijksmuseum.nl/tentoonstellingen/document-nederland-2006

Thursday, December 07, 2006

Alternatiivsed jõulukingid

Kolm tubli ettevõtjat Leeuwardeni linnast on tulnud välja unikaalse jõulukingiideega. Nimelt pakuvad nad ettevõtetele ja eraisikutele kinkekuponge, millega saab tasuda väiksemate (kohalike) kiiruse ületamise eest saadud trahvide eest. Kupongi omanikul on vaja oma trahvikviitungi ja kinkekupongi numbrid internetis registreerida, ettevõtjad teevad ülejäänu.
Idee autori Erik van der Waard'i sõnul ei tohiks juriidilisi probleeme tekkida: tegelikult pole vahet kes trahvi maksab, põhiline on et see makstud saab.

Immigrantide diskrimineerijad avalikuks

Arnhemi linnavalitsus on otsustanud avalikustada kõigi nende kohalike ettevõttete nimed kus immigrandid või valgest erineva nahavärviga inimesed pole teretulnud. Lisaks internetile ilmuvad diskrimineerivate ettevõtete andmed ka kohalikus iganädalases ajalehes. Linnapea Krikke van de Gelderse sõnul peaksid ka teised Hollandi linnad Arnhemi eeskuju jälgima.

Monday, December 04, 2006

Geneetilised testid netis müügil

Ka Hollandis on online-kauplustes saadaval geneetilised testid. Veebilehel mijnapotheek.nl andmetel soovitatakse huvilistel teste osta siiski kindla eesmärgiga, näiteks toiduintolerantsi või suguvõsas esinevate pärilike haiguste avastamise soovi puhul.
Testi ostnutel tuleb oma suu limaskestadelt proov võtta ning see postitada Saksamaal asuvasse laboratooriumi kus proove analüüsitakse. Nädala jooksul tuleb testivastus.
Testide online viimine võimaldab vahele jätta tüütud sekeldamised koduarstiga ning kiirendada kogu protseduuri.
Mõne aja pärast peaks neti kaudu saadaval olema ka osteoporoosi ning vererõhutestid.

Staatussümbolid vahetumas

Hiljuti läbi viidud uuringu tulemuste alusel väidetakse et füüsilised staatussümbolid on aastasadu heaoluriigina tegutsenud Hollandis asendumas immateriaalsetega:
1. iseloom (91%)
2. teadmised (81%)
3. elustiil (62%)
4. tulemused (56%)
5. talent ja kreatiivsus (54%)
6. töökoht (50%)
7. sotsiaalne läbikäimine/suhtlusringkond (45%)
8. spirituaalsus (43%)
9. välimus (35%)
10. vara (24%)

Kiirtee ja kiire armastus

Juba mitmendat aastat on Amsterdami lähedal asuva Haarlemmermeeri provintsivalitsuse ning eraettevõtja Rinus Beusenbergi vahel käimas äge võitlus. Beusenberg soovib Schipholi lennujaama lähedale, A4 kiirtee äärde ehitada bordelli City4Love. Maakonnavalitsus ei ole selle plaaniga nõus, hoolimata sellest et Beusenberg antud maatüki omanikuna omab ärihoone ehitamise õigust. Nende sõnul puudub 5-7mln euro suurust investeeringut vajaval äriplaanil struktuur ning tulevik.

Beusenbergi sõnul saab City4Love olema uueks alternatiivseks kohtumispaigaks kiirteerestoranidele. Ehitise 12 tuhat ruutmeetrit peaks sisaldama 300 numbrituba, spetsiaalse klubi swingersitele, restorani ning kaks eraldi sissepääsu. Üks neist mõeldud 'eksklusiivsemale turusegmendile, sissepääsupiletiga paarikümne euro ringis, ning teine, paarieurose sissepääsuga, sõltlastest prostituutide huvilistele. Viimastele pakuks Beusenberg arstiabi, köögi kasutamise ning ööbimisvõimalust, ning võimalust kasutada City4Love aadressi oma postiaadressina.
Bordelli peaks tulema ka darkroom homodele ning pesemisruumid.
Beuseni sõnul ei ole võimatu et samas korraldataks ka näiteks firmade pidusid ning väljasõite: 'Kontoritädid saavad end prostituutideks riietada ning mehed näiteks kupeldajateks. Siia tuleb ka muuseum. See saab olema kohutavalt naljakas.'

Amsterdam: rahvaste paabel

Aasta 2006 esimese jaanuari seisuga elas Amsterdamis 743.027 elanikku 176st eri rahvusest. Suurimateks etnilisteks gruppideks on marokolased (63,9 tuhat), türklased (37,1 tuhat), britid (10,1 tuhat), sakslased (6,5 tuhat) ning surinamlased (5,8 tuhat). Üldises plaanis on hollandlaste arv võrreldes aastaga 2005 vähenenud 1546 inimese võrra ning linnaelanike arv kasvanud 3380 inimese võrra. Eestlasi elab Amsterdamis ametliku info kohaselt 42 (?????? kus te olete????)

Hollandlased puhkavad

Lisaks jätkuvalt süvenevale puhkusestressile tõusevad aasta-aastalt ka kohalike kulutused välismaal puhkamiseks:

1993 6
1994 6,6
1995 6,5
1996 6,6
1997 7,1
1998 7,8
1999 8,1
2000 8,3
2001 8,6
2002 9,7
2003 9,8
2004 10,1

Home-entertainment uues kuues

Sel aastal tähistab oma 12ndat eluaastat vabatahtlike organisatsioon Live in The Living Room mis korraldab regulaarseid avalikke kontserte eraisikute kodudes. Seda Amsterdamis, Utrechtis, Haarlemis, Den Haagis, Rotterdamis, Groningenis, Den Boschis ja Tilburgis. Kodukontserdite veebileht www.liveinyourlivingroom.nl mis viib kokku nii muusikahuvilised kui proffessionaalsed esinejad. Kontserdipilet maksab 10 eurot, selles sisalduvad ka snäkid ja tervitusjook. Kontserdite toimumisajaks on pühapäeva pärastlõuna, maksimum külastajate arv on 50.
Kodukontserdite populaarsus on Hollandis tõusnud plahvatuslikult, nagu ka huvi kodurestoranide vastu.

Private banking: kellele?

Selleks et saada Hollandis private banking-teenust, peab olema ette näidata:

Pank summa eurodes
Goldman Sachs 10 mln
Sarasin 10 mln
Meespierson 2 mln
ABN Amro 1 mln
Merril Lynch 1 mln
Schretien (Rabobank) 1 mln
ING 0,5mln
Theodoor Gilissen 0,5mln
Insinger de Beaufort 0,4mln
Van Lanschot 0,1mln
Rabobank 0,08mln

Kallid pühad

Hollandlased investerivad sel aastal Sinterklaasi (kohalik jõuluvana eelkäija) kinkide ostmiseks umbes 760 miljonit eurot. Keskmisel 47,5 eurot elaniku kohta märgib 8-protsendilist kulutuste kasvu võrreldes eelmise aastaga. Arvestades et umbes pool elanikkonnast Sinterklaasi ei tähista, seda kas usulistel või ealistel põhjustel, võib eeldada et tegelikud väljaminekud 5ndal detsembril toimuvate pidustuste puhul jäävad kusagile 150..200 euro kanti. Seega on Sinterklaas, algselt laste püha, mil ka täiskasvanud üksteisele sümboolseid kinke, mis varustatud vemmalvärssidega saaja aadressil, andsid, muutunud samuti kommertspühaks.

Friday, December 01, 2006

Uued hotellid Amsterdamis

Aastaks 2015 on Amsterdami linnal vaja turistidevoolu rahuldamiseks ehitada kuni sada uut hotelli. Linnal on vaja 10-13 tuhat uut voodikohta. Vastasel juhul stagneerub turistide huvi ning hulk. Sellisel järeldusele jõudis Amsterdami linnaplaneerimise komisjon peale vastava uuringu läbiviimist.

Kuidas kuts külale...

Alates novembrist kasutab Groningeni linna politsei poevaraste karistamisel uut meetodit. Pikanäpumehed peavad oma karistuse, milleks on enamasti rahatrahv pluss alaealistele ühiskondlikult kasulik töö, nüüdsest ära kandma samas kaupluses kus vargus toime pandi.
Eelmises kuus kandis sellist karistust Groningenis koguni 18 alaealist.