Suksude linnaosa

Temaatilised linnaosad on Hollandis moes. Kunstlikult kuivendatud maa-alal asuva Flevoland'i maakonna elanikud on temaatika fännid. Olgu selleks siis eksklusiivne vanurite küla, golfihuviliste asula, rajoon India päritolu/huviga inimestele või siis näiteks ujukitele ehitatud linnaosa, elanikke leidub igasse asumisse.
Nüüd on Noordoostpolder'i maakonna valitsus otsustanud rajada linnaosa hobusteomanikele ja nende ratsudele. Projekti koondnimetuseks on ‘Wonen bij je paard’ (elu oma hobuse kõrval). Linnaosa on planeeritud inglise stiilis külakesena, milles ruumi nii luksvilladele oma tallidega, kui ühepereelamutele ning ühistallidele. Projekti on end registreerinud 364 huvilist.

Maailma kalleim juustuhöövel

Juustuhöövlite valmistajafirma Boska tuleb peatselt turule uue tootega, mille hinnaks tühised 20 tuhat eurot. Tarbeeseme valmistamisel teeb Boska koostööd Brasiilia päritolu Hollandis elava moekunstniku Rodrigo Odazu'ga. Odazu on kuulus ennekõike juveelialal, nii ongi juustuhöövel kaunistatud tillukeste teemantidega. Kuigi tegu on maailma kallima esemega antud grupis, on esimesed tellijad juba järjekorda võtnud.

219 miljonit tööalast naeratust

Lennukompanii KLM kabiinipersonal naeratab aastas reisijatele keskmiselt 219 miljonit korda. Sellise numbriga tuli lagedale lennunduspersonali erialaajakiri Wolkenridder Magazine (pilvedelratsutaja ajakiri). Väljaande arvutuskäik põhineb nende sõnul eeldusele et stjuuardid ja stjuuardessid vähemalt 3 korda naeratavad ühele reisijale. Järeldus? Selle jätab pilveratsutaja enda teada.

Kassakellukeselised pühad

Hollandi kaupmehed ootavad lähinädalalte kassakellade kõlisemise plahvatuslikku kasvu. Jõulukinkide käive peaks kasvama vähemalt 15% eelmise aastaga võrreldes. Lisakäive suuruseks oodatakse 700 miljonit eurot, mis on tavanädala käivest (1,46mlrd eurot) viiskümmend protsenti.

Topless-kohvik Teasers taasavatud

Amsterdamis asuv topless-kohvik Teasers taasavab oma uksed järgmisel nädalal, seda peale aastast sunnitud vaikiolekut. Linnavalitsus otsustas eelmisel aastal kohviku uksed sulgeda, seda avaliku arvamuse sunnil. Nimelt ei sobivat erootika linna keskväljaku Dam'i kontseptiooni. Ettekäändeks toodi a segased asjaolud firma finantsaruandes ning rahastamises. Kohviku omanikud on rahasjadesse selgust toonud ning linnavalitsusel ei ole miskit muud üle jäänud kui populaarsele topless-kohvikule rohelist tuld näidata.

Rekordkäive Sinterklaasi auks

5 detsembril Hollandis tähistatava Sinterklaasi püha puhuks internetikauplustes ostetud kingituste käibeks registreeriti 130 miljonit eurot. See on 56% enam kui eelmisel aastal. Sellisele järeldusele jõudis internetipoode ühendav organisatsioon Thuiswinkel. Populaarsemate toodete hulka kuulusid raaamtud, DVD-d, koduelektroonika ning mänguasjad. Online kaupluste kogukäiveks oodatakse aastal 2007 koguni 3,8 miljardit eurot.

Gordon Ramsay ka Amsterdamis

Suurbritannia staarkokk Gordon Ramsay on teatanud, et avab Amsterdamis oma restorani. Restoran peaks avatama linna luksuslikus majutusasutuses Pulitzer Hotel. Avamine peaks toimuma 2008 suvel. Ramsay sõnul on hotelli esimesel korrusel asuva restorani kontseptsiooniks ‘fine dining restaurant’, hotelli sisehoovis avab Ramsay aga trendika brasserie.

Maitseelamused pimeduses kobades

Ka Amsterdamist leiab nüüd restorani mille külastajad kobavad pimeduses. Pimdeus peaks restorani asutajate sõnul nimelt võimaldama söögile kontsentreerumist ning tugevdama maitseelamusi. Kukkumisohtu kartma ei pea, restorani professionaalsed teenindajad on (pool)pimedad, kes 'näevad' pimedas paremini kui tavanägijad. Restoran Ctaste asub Amsteldijk'i tänaval kesklinnas. Analoogse restorani kontseptsioon ei ole uus, sarnaseid söögikohti leiab ka Berliinist, Viinist ning Pariisist.

Suhtelappimiseks tasuta kinno?

Amsterdamis asuv kino Ketelhuis on leiutanud omapärase mooduse kino täituvusprotsendi tõstmiseks. Nimelt saavad lahusolevad paarid tasuta pileteid kinoseanssidele. Paarid peavad tasuta pileti saamiseks suutma tõestada et nad on lahutatud, näiteks vastava akti ettenäitamisel.

Kunst ei kuulu rahvale

Holland on järjekordselt minetanud osakese oma liberaalsest imagost. Haagi linnamuuseum otsustas kunstiteosed, millel ismali prohveti Muhammedi kui homoseksuaali kujutatakse, oma ekspositisoonikollektsiooni mitte võtta, seda hoolimata eelnevast kokkuleppest kunstnikuga. Iraani päritolu kunstniku Sooreh Hera tööd võivad muuseumi sõnul 'teatud ühiskonnagruppidele solvavad tunduda'. Vaata fotosid siin.

Hollandi kurjategijate rate

Kohalik justiitsministeerium plaanib Hollandi tippkurjategijate nimed ja näod peatselt internetti riputada. Ministeerium loodab selle aktsiooniga mobiliseerida kodanikke kurjategijate äratundmisele ning kurikaelade tabamisprotsendi tõusule. Holland võtab siinkohal eeskuju USAst. Justiitsministeeriumi väitel ei ole kurjategijatel õigust eraisiku andmete kaitsele. Lisaks nimele ning fotole avaldatakse netis ka päti isikukirjeldus.

Anne Franki puu jääb püsti

Viimastel kuudel on Amsterdami rahvast amüseerinud ja ärevusse ajanud linnavalitsuse plaan Anne Franki muuseumi kõrval asuva kastanipuu maharaiumisplaan. Puu olla asjatundjate sõnul täiesti surnud ning ähvardab iga hetk spontaanselt ümber kukkuda. Linna hiljutine hädaraie otsus mobiliseeris nii kodumaiste kui rahvusvaheliste vastuaktsioonide kampaaniad. Kastanipuud on viimase nädala jooksul filminud koguni 32 eri riigi võttegrupid.
Anne Franki fännid leiavad et puu tuleb iga hinna eest säilitada. Asi anti nende poolt koguni kohtusse. Vastavalt kohtu tänasele otsusele säilitatakse puu jaanuari lõpuni edasisteks vatlusteks. Ohutuse tagamiseks kinnitatakse puutüvele 12m kõrgusel sõrmejämedused kaablid, need omakorda needitakse puu alla valatud betoonplaati. Juba praegu katab puutüve paksust metallist korsett.
Asjatundmatutele jääb poleemika arusaamatuks: Anne Frank on oma raamatus maininud kõnealust puud vaid korra kahe lausega.

Hollandi kuritegelikud vanurid

Üha enam Hollandi vanureid valib kuritegeliku karjääri. Viimase 10 aasta jooksul on 65+ vanuses isikute arv vanglates plahvatuslikult kasvanud. Sellisele järeldusele jõudis kohalik telejaam oma vastavasisulise uuringu tulemusi analüüsides.
Vanurite hulgas on populaarseimateks kuriteoliikideks poevargused, kokaiinikaubandus, süütamised ning vägivald.
Kohalike spetsialistide arvates kasvab kuritegevus vanurite hulgas ka lähiaastatel. Ilmselt kehtestatakse peatselt ka vastav 65+ isikutele vastav karistusseadus. Psühholoogide ja kohtuametnike arvates on kuritegevuse kasv vanurite hulgas põhjustatud vanusest tingitud ajukahjustustega. Nende sõnul on tihti tegu tähelepanuvajadusega ning püüdega eraklikust seisusest pääsemiseks.
Vastava trendi puudumist teiste riikide vanurite hulgas ei oska spetsialistid aga paraku seletada...

Maksumaksja investeerib loomade õigustesse

Hollandi valitsus on sattunud loomade õiguste eest võitleva aktivistidegrupi, Loomade Partei, jätkuva küsimusterahe alla. Kokku on valitsuskabinet saanud sel aastal 268 küsimust, neist alla pooled on olnud seotud riigi kodanike saatusega.
Selleks, et parteilaste küsimustele vastuseid anda, on kabinet olnud sunnitud palkama 2 täiskohaga lisatöötajat. Ainuüksi sel aastal on LP valitsusele esitanud 162 küsimust, nendele vastamine on maksumaksjale läinud maksma 150 tuhande euro ringis. LP poolt esitatud küsimuste hulgas on jaht metssigadele, kalandustunnid põhikoolides ning leivanumbriks spetsiaalsed sigadele mõeldud rinnahoidjad.
Üks loll suudab rohkem küsida kui 9 tarka vastata...?

Jetlagi vastu hommikusöögiga

Lennukompanii KLM kavatseb oma interkontinentaalsetel lendudel reisijatele serveerida hommikusööki, mis jetlagi vastu aitab. Varajane hommikueine lendudel, mis kestavad kauem kui 8 tundi, kannab nime 'morning tapas’ ning sisaldab valikut külmadest ja soojadest suupistetest, klassides ‘light’ ja ‘heavy’. Lendudel, mis kestavad vähem kui 8 tundi, kavatsetakse reisijatele pakkuda hommikust linnupetet koondnimetuse ‘Zeitgeber’ all.

Amfiibbussiga ekskursioonil

Rotterdamis kimab sellest sügisest ringi amfiibbuss. Hüpermodernne sõiduvahend vurab linnas ringi nii kuival maal kui vees, ning on mõeldud turistide ekskursioonibussina. Ekskursioon kestab 1 tund ja 15 minutit ning selle hinnaks on 17.50EUR. Amfiibsõiduk suudab üle elada kuni 3 meetrised lained.
Rotterdami linnavalitsuse plaanide kohaselt sõidab peatselt linnas ringi koguni 3 sarnast bussi.

21 sajandi õmbluskohvik

Ajaloo hämarusse vajunud hollandlaste käsitööoskus tõuseb vaikselt ent kindlalt tagasi kõrgelt hinnatud tegevuste nimekirja. Eelmisel laupäeval Rotterdamis avatud Hollandi esimene õmbluskohvik ei ole mõeldud ainult naiste kohtumispaigaks, vaid ootab ka meeskülastajaid. Õmbluskohviku klientideks on teretulnud kõik, kel õmblusmasin puudub, ent akuutne vajadus pisitööks (kardinate palistamine, pükste lühemaks tegemine jne) olemas. Seitsme euro eest saab kohvikukülastaja masinat kasutada. Kohvikus korraldatakse ka vastavaid kursusi ning antakse õmblusalast nõu. Kohviku omaniku, kostüümikunstniku Caroline Vogeli sõnul on esimesed mehised õmblushuvilised juba kohal: tegu on grupi 8-12 aastaste noorukitega kes endale rüütlikostüüme õmblevad :)

Politseiriigile lähemale

Alates järgmisest aastast on kohalikud kaupmehed varustatud veel ühe lisameetodiga ebaseaduslike kaardimaksete tuvastamisel. Kõik kaardiga maksjad on kohustatud enne 'ok' nupule vajutamist oma sõrmejälje maha jätma. Hollandis valitsevatele seadustele vastavalt kavatsetakse sõrmejälgi hoida kodeeritult ning neid kasutatakse vaid varguste avastamisel, politsei teabenõude alusel.

Erootika=seks=kommerts (?)

Schiedami linnakeses Swammerdamsingeli elurajoonis hiljuti avatud erootiliste rõivaste kauplus on linnakese elanike seas põhjustanud raevuka pahameeletormi. Kuigi pood tegeleb oma sõnul vaid spetspesu müügiga ekstreemsetele peoloomadele, on elanikud kuulutanud ettevõtte kommertslikuks sekspoeks ning alustanud allkirjade kogumise kampaaniaga. Kampaania eesmärgiks on poe pagendamine elurajoonist linna ostutänavale. Linnvalitsuse sõnul on kampaanial seaduslik alus: Üldine Linnakujunduse ja Korra Seadus.

Tulede kustutamise aegu

Üheksa hollandlast kümnest küsitletust leiab et tänavareklaami- ja ilulampidest tuleks ööseks välja lülitada. Peamiseks põhjuseks vastajate hulgas on saavutatav energiasääst ning miljöösõbralikkus. Ligi kolm neljandikku kodanikest leiab, et vastav valgustus peaks olema välja lülitatud kella 00 ja 6 vahel.
Hollandlased ootavad miljöösõrbalikku käitumist ka firmadelt: 86% elanikkonnast leiab, et kontorid ei tohiks öösiti valgustatud olla.
Huvitaval kombel on valgustuse väljalülitajad jäänud ilmselt ülejäänud 14% hulka: endiselt siravad kontorites öösiti tuled ja reklaamiplakatitele on suunatud võimsad prozhektorid ööpäev läbi.....

Integratsiooniprojektide kasu(m)likkus teadmata

Hiljuti avaldatud, riigi poolt tellitud uurimuse tulemuste kohaselt puudub adekvaatne info selle kohta kas igal aastal Hollandi valitsuse ja EU poolt miljonite eurode eest subsideeritavatel integratsiooniprojektidel on ühiskonnale ka mingi mõju.
Ühised hommikusöögid, linnaosade peod, multikultuursed kogunemised ja konverentsid ei ole siiani suutnud tõestada tulemuslikkust. Need üritused piirnevad uuringutulemuste alusel enamasti ühekordse kontaktiga kohalike ja sisserännanute vahel. Seejärel suunduvad eri rahvusgrupid tagasi omade keskele, teatab raport.
Ainus integratsiooniprojekt, mille tulemusi suudeti tõestada, oli nn.segarajoonide tekitamine suurlinnades. Positiivse tulemuse andnud projekti raames motiveeriti edukaid ja rikkaid kohalikke elama asuma mahajäänud äärelinnarajoonidesse ning sisserännanutele loodi soodsad tingimused rikkamatesse kesklinnaosadesse ümberasumiseks.

Kohvikusse vaid sõrmejälgede aktsepteerimisel

Brabanti maakonnas asuva Valkenswaardi linnakese kohvik Café De Oriënt Express aktsepteerib alates eelmisest nädalast vaid neid külastajaid kelle sõrmejäljed kohviku registrist leitakse. Oriënt Express on noortekohvik vanusepiiranguga 16-25 aastat, ning on avatud vaid nädalavahetustel. Siiani toimus kohvikus vanuse tuvastamine ID-kaardi abil ent seoses jätkuvate võltsingutega otsustati ette võtta drastilisemad abinõud.
Siiani on biomeetria kasutusel olnud vaid teatud coffeeshop'ides ning Tilburgi talispordikeskuses. See on teadaolevalt esimene juhus Hollandis kus isikute tuvastamine vaba aja keskuses toimub sõrmejälgede alusel.

Homofoobidele hari ja darkroomi!

Kui justiitminister Hirsch Ballin oma tahtmise valitsuskabinetis läbi suudab suruda, määratakse Hollandis edaspidi Maroko päritluga homofoobsetele agressoritele nende tegude vääriline karistus. Selleks on ühiskondlikult kasulik töö... darkroomides. Sarnase ettepanekuga on juba varem lagedale tulnud parempoolsed saadikud Geert Wilders ja Hero Brinkman. Homofoobsed agressioonijuhtumid on Hollandis viimastel aastatel järsult kasvanud.

Suitsetamiskeeld koolides

Kohalikud koolid peavad õpilastel keelama koolides ning koolihoovides suitsetamise. Kristlikku õpetust pakkuv organisatsioon on sellise plaani otsustanud Hollandi koolide direktoritega septembris läbi rääkida. Õnnestumise puhul jõustub keeld 1 juulist 2008. Samast kuupäevast kehtib Hollandis ka 100%line suitsetamiskeeld restoranides, kohvikutes ja baarides.

Keskeriharidust pakkuvate koolide ühendus on vastava suitsetamiskeelu vastu, väites et suitsetamiskeeld on õpilase ning ta vanemate otsus, analoogselt alkoholitarbimisega. Riiklikke Õppeasutusi ühendav organisatsioon pole keelu vastu, ent leiab et seda on raske kontrollida. Valitsus soodustab suitsetamiskeeldu, ent pole kindel milliseid kõrvalmõjusid keeld kaasa toob. Lisaks nõuavad osad valitsuskabineti liikmed kategooriliselt sama keelu kehtestamist ka õpetajatele.

Holland on EU riikides kolmandal kohal suitsetajate arvu poolest. Kogu rahvast suitsetab u 25%. Kohaliku Statistikaameti anmetel suitsetati eelmisel aastal 25 miljardit sigareti, mis iga elaniku kohta teeb 830 sigareti ja 768 pläru.

Müüa alibi

Hollandis registreeriti hiljuti firma mis müüb soovijatele alibeid. Nii saab 35 euro eest endale osta alibi mailiga (näiteks kutse kooli kokkutulekule), 15 lisaeuro eest kinnitatakse kutset telefoni teel ja 260 euro eest kuus saab soovija piiramatu arvu alibeid. Viimane teenus on eriti populaarne, seda kasutab koguni 60% meestklientidest. Firma esindaja sõnul ei ole tegu peamiselt kõrvalehüppeid tegevate inimeste tagala kindlustamisega, seda esineb vaid 30% juhtudest. www.alibitekoop.nl

Hallpead vallutavad riigi

Hallinemine võtab Hollandis ühe kiiremaid tuure: iga seitsmes kohalik elanik on täna üle 65-aastane. Aastal 2038 on hinnanguliselt iga neljas elanik samas vanuses.
Täna on 32% riigi töötajatest vanuses 55-65 aastat. Aastaks 2020 on see protsent tõusnud 37ni.
55-aastastest töötab 40%, 60-65-aastastest aga 20%. Neist 63% on firmaomanikud. 45% vanemast generatsioonist tegeleb vabatahtliku tööga.
Iga 65-aastase kohta töötab praegu 4 inimest, aastaks 2038 on see arv kahanenud üheni. Hinnanguliselt kaotab Holland vananemise tõttu aastaks 2040 koguni miljon töötajat.

Elu vee kohal

Amsterdami linnavalitsus on huvitatud linna kiirest laiendamisest: linnaelanike arv kasvab jätkuvalt kiires tempos. Et linna maismaapiiride füüsiline laiendamine ruumipuudusel enam kõne alla tulla ei saa, planeeritakse ette võtta laienemine veele. Linn on tellinud vastavasisulise uuringu, mille eesmärgiks on teada saada pontoonidele ehitatavate linnaosade ehituskulud ning unikaalsest asukohast tulenevad võimalikud probleemid. Esialgsete arvutuste kohaselt on vee kohale ehitatavate majade hind pisut kõrgem kui tavaliste ehitiste oma, seda hoolimata faktist et vundamendi rajaise probleem puudub. Kõrgem hind on eelkõige tingitud jätkusuutlike ehitusmaterjalide kasutamisest.
Amsterdam on juba eelmisel sajandil püüdnud linna piire laiendada, seda kunstlike saarte rajamisega Ij merre. Amsterdami kanalitel on kokku 2500 paatelamu ringis, neist enamust varustab linn elektri, vee, gaasi ning kanalisatsiooniga.

Heroiin kaob lavalaudadelt

Amsterdami heroiinisõltlased, kelle tippajad olid eelmise sajanda kaheksakümnendad, surevad aeglaselt välja. Sellisele järeldusele jõudsid Trimbos-instituudi uurijad. Heroiini süstijad on kõrgesse ikka jõudmas, neist suurem osa on seetõttu surnud ning allesjäänud ei tegele enam süstimisega. Selle asemele on tulnud aine suitsetamine. Lisaks on heroiini asemel kasutusele tulnud kokaiin.
Hollandis on täna 14 tuhat heroiinikasutajat, neist 6% on noored. Amsterdamis on registreeritud 3500-4000 heroiinisõltlast, kellest vaid 10% on süstijad. Keskmine sõltlase eluiga on 45 aastat, see on eelmise aastaga võrreldes 3 aastat vanemaks muutunud.
Riik pakub narkomaanidele sõltuvusest vabanemiseks tasuta metadooni 200mg päevas. Kui heroiinisõltuvusest vabanemiseks läheb tavaliselt 3 päeva, siis metadoonisõltuvusest ei õnnestu teadjate sõnul ka 3 kuu jooksul vabaneda. Lisaks tasuta metadoonile vahetatakse kasutatud süstlaid tasuta uute vastu. Aastal 2004 vahetati vastavates keskustes kokku 112 tuhat süstalt, eelmisel aastal aga 'vaid' 85 tuhat süstalt.

Amsterdami rannad

Kel on õnne tabada vihmapealinnas päikesekiirt, saab jalad liiva susata ja teeselda et on mererannas, järgmistel aadressidel:
- Blijburg aan Zee: Bert Haanstrakade 2004. Hipilik, stressivaba. Reedeti live muusika tipptasemel, laupäeval pidu, pühpäeval kella 10-17ni lauamängud klassikalise muusika saatel. Kell 17 alustavad kohalikud muusikud jämmimist. Restoran.
- Strand West: Stavangerweg 900. Võrkkiiged, kokteilid, vaade Ij merele. Rannavõrkpall, loungebaar ja restoran. Ujumine pole võimalik.
- Boven Nemo: Oosterdok 2. Tegu on kesklinnas asuva kohaliku Heurekakeskuse katusel oleva rannaga. Suurim Amsterdamis. Fantastiline vaade linnale. Restoran. Avatud juulis ja augustis, kuni päikeseloojanguni.
- Strand Zuid: RAI. Linna messikeskuses asuv 'rand'. Lukskuslikud lebamistoolid ja - padjad. Vihma puhul katus suletakse. Snäkirestoran. Avatud kuni 1 oktobrini.

Gay Pride'l kõik teretulnud

Augusti teisel nädalavahetusel toimuval Gay Pridel sõidab esimest korda homofestivali ajaloos kaasa vaimupuudega homoseksuaalsete inimeste paat. Initsiatiiv selleks tuli vastavalt hooldeinstituudilt Cordaan. Nende sõnul on tähtis maailmale näidata, et ka vaimupuudega inimestel on õigus oma kohale ühiskonnas.
Sel aastal teeb Gay Pridl esimest korda kaasa ka alaealiste paat, vt http://hollandist.blogspot.com/2007/02/alaealiste-osalemine-gaypridel-lubatud.html

Iseteenindav Schiphol

Amsterdami Schipholi lennujaam plaanib tulevikus üle minna iseteenindusele ning on alustanud sellest nädalast vastvate testidega. Reisijatel on kuni novembrini võimalus Schipholi terminalis 2 (lennukompaniid KLM, SAS, Finnair jne) oma pass ise kontrolliks skanneerida. Iseteeninduse eesmärgiks on järjekordade vähendamine ning passikontrollipuntktide läbitavuskiiruse parandamine. Lisaks eelpoolnimetatule on Schiphol juba läbi viinud reisjate iseseisva check-ini programmi, seda küll esialgu vaid kõigile KLM lendudele registreerida soovijatele.

Lisatulu või aeglane surm?

Vastavalt Tilburgi Ülikooli poolt läbi viidud uuringu tulemustele jätavad sajad tuhanded Hollandi pered lõbustusparkide külastamise, seda juhul kui valitsuse plaan kehtestada parkide 6%lise tulumaksu asemele 19% maksu. Ülimalt populaarne Eftelingi muinasjutupark jääks selle aktsiooni tulemusena ilma 0,4 mln külastajast. Riigikassasse saabuks lisamaksu tulemusena (sama arvu külastajate korral) 100 miljonit eurot liaskasu. Lõbustuspargid on loomulikult muudatuse vastu, nende sõnul on tegu aeglase ja piinarikka lämmatamisaktsiooniga.

Jalpall on tähtsam kui.....

Amsterdamis augusti teisel nädalavahetusel toimuvat rahvusvahelise homoparaadi Gay Pride ei tähistata sel aastal linna maailmakuulsas punastel laternate rajoonis. Linnavalitsus ei anna kontserdite korraldamiseks luba põhjusel, et Amsterdamis toimub samal ajal jalgpallisündmus Amsterdam Tournament, mis toob kohale hulgaliselt inglise jalgpallifänne. Viimased on kurikuulsad oma agressiivse ja väljakutsuva käitumise poolest ning linnavalitsus kardab jäktuvaid rahutusi ning kaklusi. Kuigi homoparaadi külastab igal aastal 250 tuhat turisti, kes toovad linnale sisse märkimisväärse lisakopika, peeab linnavalitsus mingil kummalisel põhjusel linna restorani- ja baaripidajate poolt mitteteretulnuks kuulutatud inglise huligaane tähtsamaks.

Ooperietendused kinosaalis

Amsterdamis ning Haagis asuvad Pathé ketti kuuluvad kinod alustavad detsembris New Yorgi Metropolitani teatris toimuvate ooperietenduste otseülekannetega. Tegu on kaheksa eri produktsiooniga, mis vaatajateni jõuavad läbi High Definition digitaalse projektsiooni. Kavas on muuhulgas Gounod, Verdi, Puccini, Britteni, Wagneri ning Donizetti teosed. Ooperite otseùlekanded toimuvad 15 detsembrist kuni 26 aprillini järgmisel aastal. Nende potensiaalset kùlastatavust hinnatakse kõrgeks: tavalised ooperipiletid on Hollandis defitsiit.

Raamatulaenutus kokku kuivamas

Kohaliku statistimaameti andmetel kasutab järjest vähem inimesi raamatukogude laenutamisteenust. Kui 2005 oli Hollandi raamatukogudes 4 miljonit liiget, siis 2001 oli see arv veel 4,3 miljonit. Liikmete vähenemine on tingutd eelkõige täiskasvanute kahanevast huvist, laste arv on enam-vähem sama. 90% ulatuses laenutatakse raamatuid, ülejäänud osas muusikat, filme ning ajalehti. Keskmiselt laenutatakse aastas 33 raamatut liikme kohta, laste puhul on see arv 27 raamatut.
Avalike raamatukogude arv on vähenenud viimastel aastatel 508lt 351le.

Amsterdam seksuaalvähemustele ohtlik

Amsterdami linnapea Cohen on täna avaldanud oma nõusolekut alustama läbirääkimisi homosid ühendava organisatsiooniga COC. Viimane nõuab linnapealt viivitamatut tegevust linnas pead tõstva homode-vastase vägivalla vastu. Linna poolt selle aasta märtsis läbi viidud uuringu tulemuste andmetel on Amsterdam endiselt turvaline nii homodele kui lesbilistele. COC väitel on aga viimase 3 aasta jooksul vägivallategude arv eelnimetatute vastu koguni neljakordistunud. Organisatsiooni juhi Dennis Boutkani sõnul on sel aastal linnas registreeritud vähemalt neli ülimalt tõsist vägivallajuhtu seksuaalvähemuste vastu. Viimane sarnane kuritegu toimus Amsterdamis mai lõpul: kaks 21-aastast Kanada sõdurit küsisid 28-aastaselt Patrickult ta seksuaalsete eelistuste kohta ning peksid ta seejärel metsikult läbi.
Riigis eelmisel aastal Politsei ning Teaduse Instituudi poolt läbi viidud uuringu kohaselt tunnevad homoseksuaalid en järjest ebaturvalisemalt. Amsterdami nimetatakse nende poolt ohtlikuimaks linnaks.

Porno, kunst ja heategevus

Enne valehäbi leiutamist käisid need teemad lahutamatult ühte jalg. Võiks öelda et eelmisel nädalavahetusel leidis vana maailm end korraks Amsterdamis.
Laupäeva öösel vastu pühapäeva toimus linnas õige mitu sündmust. Heategevuse raames oli käigus 'tip'"oö, ehk linna restoranid-baarid-kohvikud annetasid oma sel ohtul teenitud jootraha kolmanda maailma abiprojektide tarvis. Kogusummaks sai koguni 110 tuhat eurot!
Samal ajal toimus linna juhtivas klubis Paradiso rahvusvaheline internetipornofestival (C)lick me" mille eesmärgiks oli nii diskusseerida internetiporno teemadel kui tutvustada selleteemalist kunsti. Sõna võtsid akadeemikud, kunstnikud, poliitikud ja produtsendid.
Pühapäeva varahommikul kella 5 paiku aga võttis maailmakuulus fotograaf Spencer Tunick üles kaht tuhandet porganpaljast inimest, kes Amsterdami hiigelsuurde europarklasse kogunenuna andsid oma panuse kunsti sündi. Lisaks parklafotodele fotografeeriti alasti kehi, nii ratastel kui ilma, ka linna kanalitel. Tunick alustas inimkeha jäädvustmisega eelmise sajandi 90ndatel ning on seda enamasti harrastanud Brasiilias, Austraalias, Belgias ning USAs.
Damn, I missed it all!

Töövõtjad vormi!

Üha enam Hollandi firmasid organiseerivad oma töötajatele tegevust nende keha vormishoidmiseks ning paksuksminemise ennetmiseks. Sellisele järeldusele jõudsid uuringu TNO Kwaliteit van Leven (Elukvaliteet) läbivijad. Eelmisel aastal korraldas koguni 32% kohalikest firmadest oma töötajatele spordipäevi, nende arv võrreldes üleeelmise aasta 14%ga enam kui kahekordistus. Aastal 2004 oli vastav näitaja vaid 3%.

Lihareklaam keelata?!

Kohaliku elu absurditeatri järjekordses vaatuses soovib mittetulundusühing 'Varkens in nood' (põrsad hädas) et supermarketid lõpetaksid klientide kaubandusvõrku meelitamise odava hinnaga liha reklaamides. Vastavasisuline märgukiri läkitati ühingu poolt nii kohalike supermarketite juhatustele kui ka Toiduainete Ametile. Viimase reaktsioon on ühene: kauplused võivad reklaamida neid toiduaineid mida soovivad ning täpselt sellise hinnaga nagu neile meeldib.

Ujukbassein Rotterdamis

Rotterdam saab endale peatselt ujula. Uuudis kui selline justkui puuduks, kui välja arvata fakt, et tegu on linna läbival Maasi jõel hulpiva basseiniga.
Ujuk-ujulat saab erinevaisse paikadesse sõidutada ning vajadusel kinnitada, see on absoluutselt autonoomne. Ujumisradade pikkuseks saab 32meetrit, basseini kogusuuruseks 240 ruutmeetrit. "Sisepääsu"pileti hinnaks peaks saama 3 eurot. Tegu ei ole innovatsioonilise algatusega, analoogne bassein on juba olemas Berliini linnal.

Elutuba perrooni kohal

Hollandi Riigiraudtee NS laiendab oma tegevusala. Sel nädalal saavad Amersfoorti raudteejaamas, asukohaga perroonide kohal, valmis esimesed NS korterid. Nende alghinnaks on 265 tuhat eurot (ca 60m2 hind Amsterdamis). Kõik 117 korterit on juba enne valmimist välja müüdud.
NS planeerib massilist raudtejaamade ning nende alade väljaarendamist nii eramuteks, koolideks kui büroohooneteks. Firma eesmärk on lihtne: kinnisvaraarendusega teenib rohkem kui rongiliikluse organiseerimise ja haldamisega. Esialgse kava kohaselt alustatakse laiendustegevust Utrechti, Rotterdami, Alphen aan de Rijn'i ja Leidschedami linnades.
NS teenis reisijateliikluselt eelmisel aastal 2,4miljardilise käibe juures 149mln eurot kasumit.

Hõõglambi tulevik tume

Miljööminister Jacqueline Crameril on tõsised kavatsused Hollandis hõõglambid aastaks 2011 keelata. Tarbijad paevad selleks ajaks vanad lambid uute, energiasäästlike versioonide vastu välja vahetama. Philipsi esindajad on selle otsusega väga rahul. Nende sõnul ei tulene rahulolu mitte ainult lisateenimise võimalusest: käesolevast hõõglambist lekib 80% energiat soojusena ning see ei ole keskkonnasõbralik. Firma planeerib lähiajal suurendada lisainvesteeringuid LED- ja energiasäästlike lambipirnide edasiarendamiseks.

Alakaalulised paksud

Kindlustusfirma Achmea uuringu tulemusena selgus et Hollandi pakseimad inimesed elavad Groningeni maakonnas. Selle rajooni mehed kaaluvad keskmiselt 86 kilo ning naised 87 kilo. Riigi kõhneimad naised elavad Limburgi maakonnas: meeste keskmine kaal on seal 78 kilo ning naiste keskmine kaal 79 kilo. Limburg on kuulus elunautlejate ja gurmaanide kõrge kontsentratsiooni poolest, seetõttu on tegu ilmse kurioosumiga.
Uuringu kohaselt täheldati 30% riigi elanikel ülekaal. Keskmine hollandlane kaalub 82 kilo. Ideaalkaaluks peetakse 74 kilo.
Enamus maailma paksukesi ilmselt solvuks selliste kärbeskaalude peale...

Rassistlik Amsterdam

Amsterdami linnaosa Bos en Lommer oli eelmisel nädalal kohaliku meedia tähelepanu keskmes. Linnaosa, mida peamiselt asustavad marokolased, türklased ja muud mitte-Euroopa ühendusest pärit immigrandid, ilmutas kohalikele oma tõelist palet.
Peale aastaid kestnud antisemitistlikku terrorit otsustas hollandi juutide perekond maha müüa oma toitlustusasutuse ning kolida teise linnaossa. Pere sõnul ei suutnud nad enam toime tulla järjest tihenevate füüsiliste ähvardustega ning igapäevase tagakiusamisega, mille hulka kuulusid araaabiakeelsed graffitid ning haakristid välisuksel, vandalism auto kallal, akende sisseloopimine ning sissemurdmised.
Kohalik politsei on jõuetu, nende esindaja sõnul ei teata kes on tagakiusamise autoriteks ning seetõttu ei saavat politsei juudi vanapaari ka kaitsta.
Bos en Lommer ei ole 'valgete' linnaelanike seas eriti populaarne. Ebaeuroopalikku linnapilti ilmestavad pikkade habemete ja halattidega vanamehed ning burkades naised, kel 'väljastpoolt' tulijate jaoks jätkub vaid altkulmupilke. Nende suhtelisele rahumeelsusele sekundeerib tänavatel mängivate laste ülim agressiivsus ja vaenulikkus, ka 3-4 aastased jõnglased oskavad võõraid rõvedalt sõimata.
Amsterdami elanikest on linnavalitsuse statistika endmetel üle pooled mitte-euroopa päritoluga.

Shokolaadiga vandalismi vastu

Schiedami linnakese politsei on oma töös innustust saanud Briti uurimustööst, mille tulemusena jõuti järeldusele, et shokolaad teeb inimesi rõõmsamaks ning vähem agressiivseks. Nii jagataksegi Schiedami linna meelelahutuskeskuste külastajatele neist lahkumisel politsei poolt sponsoreeritud shokolaaditahvleid, lootuses et see vandalismi linnas vähendab. Kohalike sõnul on tegu eduka projektiga, ent seda põhjusel, et inimestele meeldib kingitusi saada. Politsei on oma väljaütlemises esialgu neutraalsel seisukohal ning ei kiirusta kampaaniat Hollandi teistes linnades ellu viima.
Suurbritannias tegeleb politsei shokolaadi jagamisega juba pikemat aega.

Kaitsevägi: alkohol ja softdrugs lubatud

Hollndi kaitsevägedes teenivad sõdurid võivad rahulikult pehmete narkootikumide tarbmist jätkata: kuigi see on ametlikult keelatud, pigistab nende tööandja vähemalt esimesel korral vahelejäämise puhul silma kinni. Teolt tabatu saab sel puhul vaid kirjaliku hoiatuse. Kaitseväe pressiesindaja sõnul võivad sõdurid vastavalt kehtivale reglemendile pehmeid narkootikume siiski omada vaid enda tarbeks ning neid tohib tarbida vaid puhkeajal. Teist korda vahelejäänuid ning kangete narkootikumide pruukimisega vahale jäänuid ootab kohene vallandamine.
Kaitsevägesid on kehtiva reglemendi tõttu kohalikus ajakirjanduses hiljuti tugevalt kritiseeritud, seda eelkõige legaaliseeritud alkoholitarbimise tõttu.

Moetööstus ja naiste varjupaik koostöös

Arnhemi linnas toimuva Mode Biennale ajal loodab ühendus Mode Met een Missie (missiooniga mood) tutvustada uut kollektsiooni Ami-e-toi. Kollektsiooni autoriteks on Arnhemi disainikooli Artez'i lõpetanud noored disainerid. Rõivad valmistatakse aga kohaliku naiste varjupaiga elanike poolt. Õmblejate hulka kuuluvad nii psühholoogiliste probleemidega kui kodutud ja/või töötud naised. http://www.amietoi.nl/welkom.htm

Prostitutsioonist

Umbes 70-80% Hollandist töötavatest prostituutidest on inimkaubitsemise ohvrid. Neid sunnitakse ähvarduste saatel vastu tahtmist kliente vastu võtma, samuti peavad naised oma sissetulekuid n loverboys'dega jagama. Sellisele järeldusele jõudis kohalik politseiamet, olles läbi viinud prostituutide hulgas ulatusliku uuringu.
Ohvrite arv on suurem kui enne arvatud. Seda eelkõige seetõttu et enne arvestas politsei vaid registreeritud kaebuste arvu. Käesoleva uuringu raames viidi aga läbi nii eravestlusi, kuulati üle tunnistajaid kui kuulati pealt telefonivestlusi.
Kehamüügi seaduste karmistamisega aastal 2000 ning tihedamate kontrollidega vähenes äris alaealiste ning illegaalide arv. Vastu tahtmist töötavate prostituutide arv aga ei ole vähenenud, seda eelkõige seetõttu et naised ise ei soovi kuritegu politseis arvele võtta.
Kohaliku politsei andmetel sunnitakse vähemalt 90 prostituuti Amsterdamis, Utrechtis, Alkmaaris ning Haagis oma keha müüma. Neid valvavad turvamehed, keeldumise puhul kasutatakse teadjate sõnul naiste vastu kujutlematut vägivalda.
Prostitutsiooniäri käive Hollandis on hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot. Iga päev külastab prostituuti 150 tuhat hollandlast.

Organidoonorlus ebapopulaarne

Üha vähem hollandlasi on valmis oma organeid annetama. Eelmiste aastatega võrreldes on doneerimisest kirjalikult keelduvate arv vastava instituudi Nivul andmetel koguni kahekordistunud. Kui aastal 2004 oleks doonorluse kohustuse puhul sellest keeldunud 13% rahvastikust, siis aastal 2007 on see number 26%, seda nii võõrale kui oma pereliikmele organi annetamise puhul.
Kohalik neeruühing kutsub Hollandi Tervishoiuministeeriumi kiirelt reageerima. Nende ettepaneku kohaselt peaks iga kodanik kohustuslikus korras oma organeid peale surma doneerima. Keeldujatele kehtestataks trahvid, ning nende enda tervisehädade puhul oleks nad organitaotlejate nimekirjas kõige viimasel kohal. Lisaks soovitab organisatsioon kehtestada organidoonoritele maksusoodustusi.
Igal aastal sureb sadu inimesi vajaliku organi puudumise tõttu. Umbes 1400 inimest ootab organit, neist enamus (1088) vajab neeru. Keskmine ooteaeg on viis aastat mis on 1,5 aastat kauem kui vastava organidoonorluse seaduse kehtestamisel aastal 1998.

KLM uus maksupoliitika

KLM kehtestab reisijatele, kes hädaväljapääsu kõrval istuvad, lähitulevikus lisamaksu. Lennufirma sõnul pakub antud iste reisijale lisa jalaruumi mille hinnaks saab olema 50 eurot. Ka muud turistiklassi istmed millel lisaruumi, maksustatakse.
KLM sõnul alustatakse lisamaksuga esialgu interkontinentaalsetel lendudel, pilootprojekt algab Singapuri, Manilla ja Curaçao liinil. Kui reisjate seas plaan populaarust kogub, kavatsetakse see ellu viia kõigil liinidel.
KLM plaani sügisest alates anda reisijatele võimaluse lisapagasi kaasavõtmiseks, täpsemad detailid avalikustatakse peatselt.

Võõraste arv kasvab

Selle aasta esimese kolme kuu jooksul on riiki kolivate isikute arv Hollandis tugevalt kasvamas. Selle põhjuseks on kohaliku Statistikaameti uuringu andmetel eelkõige piiride avamine tööimmigrantidele. Immigrantide arv kasvab esimest korda alates aastast 2002.
Statistikaameti andmetel saabus esimeses kvartalis Hollandisse elama 26.000 võõramaalast, seda 3 tuhat inimest enam kui eelmisel aasta samal perioodil. Enim oli saabujaid Rumeeniast ja Bulgaariast, 2300. See arv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kaheksakordne. Poolast saabus riiki 2000 isikut.
Emigreerijaid oli eelmise aastaga võrreldes vähem, nende arv kahanes 32 tuhandelt 29le tuhandele. Muude rahvuste esindajaid sündis Hollandis sama palju kui eelmisel aastal, nimelt 14 tuhat. Uuringu andmed kajastavad vaid neid immigrante, kes end kohalikes ametites arvele võtnud.

Magusareklaam lastele keelata!

Hollandi Südameliit ning Tarbijakaitseame leiavad, et riigis tuleks keelustada lastele suunatud magusareklaam, seda igapäevaselt, kella 7 ja 21 vahelisel ajal. Vastavasisulist kampaaniat on aetud juba viimased kaks aastat. Siiamaani on keeld toiminud vabatahtlikkuse alusel, kui uus kampaania valitsuses läbi suruda õnnestub, keelustataksegi maiusereklaam lastele eelnimetatud ajavahemikul. Organisatsioonide aktiivse keelustamissoovi põhjuseks on Hollandi laste väidetav paksus mis tulenevat liigsest maiustamisest.

Võrreldes kohalikke lapsi näiteks USA omadega, on tegu ilmselge pseudoprobleemiga.

1/3 restoranitoidust prügikasti

Igal aastal viskavad Hollandi 10 tuhat restorani ära 25-35% oma söögivarudest. Suurima osa sellest moodustavad köögi- ja puuviljad, teisel kohal troonivad saiatooted, kartulid ning riis, alles seejärel liha ja kala. Äraviskamise põhjuseks on liiga suured sisseostuvolüümid. Lisaks rahalisele kahjule- kokku läheb sööki prügikasti 235 miljoni euro eest - tekitatakse otsest kahju ka loodusele. Kogunev prügi tekitab nimelt kokku 0,1 megatonni CO2.

4400 autoeutantaasiajuhtu

Kokkuleppel omastega lõpetavad igal aastal umbes 4400 hollandlast ise oma elu, seda arsti vahelesegamise ja/või abita. Enamasti on tegu inimestega, kes teadlikult söögi-joogi tarbimise lõpetavad (kokku umbes 2800 juhtu) või siis unerohtu võtavad (ca 1600 juhtu). Esimese grupi puhul on 80% ning teise grupi puhul 40% üle 60-aastased. 75% auto-autanaasia kasutajate ning nende omaste sõnul on tegu elust väärika lahkumisega.

Uus tantsuplats Amsterdami kesklinnas

Amsterdami turistide lemmikuks kujunenud Leidsepleinil saab alates 15ndast juunist ennastunustavalt tantsu vihtuda. Tegu on linna turismiinfopunkti initsiatiiviga. Kuu aja jooksul pakutakse publikule vabas õhus spetsiaalsel tantsuplatsil erinevaid pidusid üldnimetuse 'Amsterdam, Feel the Rhythm - music & dance' all. Aset leiavad nii tantsuworkshopid, ballroom dancing orkestri saatel, kui ka bollywood- ja hiphopüritused.

Kauplustevarguste hukk?

Enschede linnas asuva C-1000 toidukaupluste ketti kuuluv pood on suutnud poevarguste hulka drastiliselt vähendada, ei rohkem ega vähem drastiliste meetmetega kui seda on avaliku arestikambri paigaldamisega oma ruumidesse. Kauplusedirektori Raymond Jansseni sõnul on varguste arv koguni 2/3 võrra langenud. Seda kas tegu on nn häbpostiga poe avalikus osas või tagaruumides, ei mainita.
Häid ideid jagub ka teistel. Üks riigi suurtest kauplustekettidest, Dirxx, on väidetavalt suutnud varguste ja huligaansuste hulga pea nullini viia, palgates kauplustesse naisturvajad. Dirxxi esindaja sõnul aitah naiselik tähelepanu kaasa kaupluste positiivsele õhtustikule ning probleemid lahenevad tänu lahkele sõnale juba eos.
???

Kallis vabandus

Valitsuskabinetis arutlusel olev plaan, vabandada Hollandis enne aprilli 2001 asüüli taotlenud, ent siiani Migratsiooniameti vastust ootavate isikute ees läheb kalliks maksma. Esialgsete arvutuste kohaselt on tegu 0,5-0,9 miljardi euro suuruse summaga. Sellise väljaminekuga ei ole valitsus arvestanud.
Immigrantide ja asüülitaotlejatega tegelevate organisatsioonide sõnul tuleb vabandada 24-30 tuhande inimese ees. Vabanduse all peetakse silmas eelnimetatud isikute integreerimis-, eluaseme- ning koolituskulusid mille riik kinni maksab. Lisaks on kavas neile kõigile ka elamisload väljastada.
Eelnimetatud asüülitaotlejate seas on isikud, kellest osa on Immigratsioonivalitsuse mingitki vastust nende palvele oodanud üle kümne aasta. Selle aja jooksul on taotlejad jõudnud endale loomulikult permanentse sissetulekuallika hankida, enamusel neist on pered, ametlikult makstakse ka kohalikke makse. Eelmise ultraparempoolse immigratsiooniminstir Rita Verdonki valitsusajal sai kabinet maha plaaniga, mille kohaselt eelnimetatud 256tuhat taotlejat oleks maalt välja saadetud. Mõistuse hääl sai riigiametnike laiskusest seekord veel jagu.

Homoabielude sõlmimine raskendatud

Viimasel ajal on riigis laineid tekitanud hulga riigiametnike vastuseis homoabielude sõlmimisele. Mitmed paaripanijad ning tseremooniameistrid on keeldunud selliste liitude registreerimisest, tuues põhjuseks oma religiooni, mis keelavat homoabielud.
Ametlikult ei ole keeldumiseks mingit alust: homoabielud on Hollandis juba aastakümneid kehtimas. Ilmselt on kitsa ringi mäss põhjustatud valitsuskabinetis troonivast ChristenUnie kristlikust parteist ning nende üha valjenevast religiooni põhitõdesid juurutavast poliitikast. Hollandi maailmakuulus liberaalsus mattub üha suureneva konservatismi alla.

Päikseprillid.. koertele

Loodusest puudust tundvad hollandlased jumaldavad oma lemmikloomi. Lisaks kohalike firmade poolt juba pakutavatele koerte-kasside-hobuste reisikindlustusele ning spetsiaalsele koerteõllele on nüüd masstarbimiseks valmis päikseprillid koertele. Prillid on sajaprotsendilise UV-kaitsega ning saadaval mitmes värvitoonis. Kuigi prillid, mille nimeks on 'doggle' (goggles+dog), on ilmselt kasulikud eelkõige päikeselistes piirkondades elavatele koertele, oodatakse suuremat ostuhuvi hoopis teiselt segmendilt. Valmistaja sõnul on justnimelt moega kaasas käivad lemmikloomaomanikud juba aastaid sellist toodet oodanud.

Veepüstolisõda Amsterdamis

Alates neljandast juunist toimub Amsterdamis 3 nädala jooksul veepüstolisõda Streetwar. Veesõja käigus saavad osalejad enne võistluse algust oma vastase nime, töö- ja koduaadressi ning foto. Võistlejatel on lubatud üksteist tänavatel luurata ning 'surnuks tulistada'. Kaotaja annab võitjale oma 'ohvri' andmed ning võistlus jätkub võiduka lõpuni. Võitjaks tunnistatakse see, kes võistluse käigus ümbrikust oma andmed leiab.
Amsterdami külastajad ning lapsed sellest paraku aktiivselt osa võtta ei saa: vaid täiskasvanud linnaelanikel on lubatud sündmusele registreeruda. Osavõtutasu on 40 dollarit.
Võistlus toimub sel aastal kolmandat korda ning seda korraldab rahvusvaheline organisatsioon Musctache Commander. Eelmisel aastal Londonis toimuma pidanud veesõda annulleeriti kohaliku politsei nõudmisel, terroriohu tõttu.

Open source auto on sündinud

Märtsi lõpus presenteeriti Amsterdamis Delfti, Twente ja Eindhoveni tehnikaülikoolide ning kohaliku Looduse ja Miljöö Fondi koostööna sündinud tuleviku autot 'c,mm,n.'

C,mm,non maailma esimene open-source auto mis töötab vesinikukütusega ning on sajaprotsendiliselt miljöösõbralik. Auto kontseptsioon on suunatud kasutamisele, mitte omamisele. Masina blueprindid on avalik info ning kõigile internetis kättesaadavad. c,mm,n ei ole seega valmisprodukt, seda arendatakse jätkuvalt online community's, analoogselt Wikipeediale ja Linuxile. Lisaks auto enda arengule on innovaatoritel kavas arenguplaanid, mis kasutaja elu mugavamaks teevad. Nii on kavas tag'ida ohtlikud situatsioonid teedel ja neist sõitjatele reaalajas teada anda. Ka teekonna planeerimine kombinatsioonis ühisktranspordi ja jalgratta kautamisega on c,mm,n'i tulevikuvarustuses.
Imeauto peaks müügile tulema hiljemalt aastaks 2020.

Tervislik toit nüüd ka automaadist

Automatencentrale-nimeline firma on turule toomas automaati, millest tavalise valiku: sigarettide, karastusjookide, kondoomide või maiustuste asemel saab osta õunu, banaane, puuviljamahlu ning salateid. Maksevahendina kehtivad traditsioonilised maksekaardid ning sularaha.
Uue, tervisliku kontseptsiooniga masinad alustavad oma tähelendu esialgu kohalikes koolides ning firmade sööklates, edaspidi loodetakse maailma vallutada ka kauplustes ning tänavail.

Lõbulennud hävitajal

Lihavõttenädalavahetusel leidis Hollandis aset maailma esimene lõbusõit hävituslennukil Fouga Magister. Esimeseks lõbusõidureisijaks oli KLMi piloot Auke Dros. 45 minutit kestvale lennule saavad registreeruda kõik soovijad kel taskus lennuluba ning 2 tuhat eurot. Lendude algus- ja lõpp-punktiks on lennundusmuuseum Aviodrome Lelystadi lennuväljal.

Allahindlus trahvidele

Zwolle linn pakub kõigile kohalikele trahvisaajatele 20%list hinnaalandust, seda juhul kui trahv tasutakse koheselt ning maksekaardiga. Hinnaalandust pakutakse trahvidele, mis on maksimaalselt paarisaja euro väärtuses ning mis on põhjustatud varguste, ähvarduste või muude pisirikkumiste tõttu. Soodustus kehtib vaid esimest korda seadust rikkunutele.
Zwolle esindajate sõnul hoiab selline soodustus rohkem raha kokku kui seda saamata jääb, seda eelkõige kohtu- ning muude asjaamiskulude arvelt.

Halluseened keelatatkse?

Holland on astumas järjekordset sammu politseiriigi poole. Prostitutsioon, narkomaania ja muud siiani legaliseeritud ärid on juba käsile võetud, nagu ka baaride sulgemine hiljemalt kell 2. Juba on aga kavas uus samm. Kohalik valitsus soovib nimelt hallutsinogeene sisaldavate seente müügi täielikku keelustamist. Paddo'deks kutsutud seente müük on Hollandis laialt levinud, nii leiab Amsterdami südalinnast hulgaliselt vastavaid kauplusi ja kohvikuid. Seeni tarbivad küll enamuses (ülinoored) turistid, kes aga vabadust kurjasti/rumalasti kasutavad. Eelmisel nädalal põhjustas pea rahvusvahelise skandaali Prantsusmaalt pärit 17-aastase neiu enesetapp Amsterdami sillalt allaviskumisega. Enesetapp oli väidetavalt põhjustatud paddode ületarbimisest tekkinud meeltesegadusest. Prantsuse valitsuse liige reageeris sündmusele avaliku sõimuga Hollandi aadressil nii teles kui ajakirjanduses. Valulise reaktsiooni vastuseks on kohalikvalitsuskabinet otsustanud probleemi käsile võtta ning kuivatatud seentemüügi keelustada, ettekäändel et need opiaate sisaldavad. Oopium on riigis keelatud.

Amsterdami alkoholimuuseum

Alates eelmisest nädalast saavad kõik soovijad tutvuda kohalike pikaajaliste napsutamistraditsioonidega: Amsterdamis avas uksed jenevermuseum, House of Bols. Muuseum on kohliku alkoholitootja Lucas Bolsi initsiatiiv. Väljapaneku hulgas on ajalooliseid esemeid, näiteks 19nda sajandi destilleerimiskatel, kui ka aastast 1726 pärinev retseptiraamat. Otse loomulikult pakutakse külastajaile ka jeneverikokteili. House of Bols asub linna muusuemikvartalis, Paulus Potterstraat'il.

Hollandi mõjukaimad naised

1. Agnes Jongerius (46)
esimene naissoost ametühingujuht
2. Neelie Kroes (65)
Euroopa Konkurentsipoliitika komisjoni esimees
3. Trude Maas-De Brouwer (60)
PvdA partei esimees, Atos Origin direktsiooni liige, thinktank Hay Vision Society esimees
4. Yvonne van Rooy (55)
Utrechti Ülikooli juhatuse esimees, Rabobank ja NS nõukogu liige
5. Joan Leemhuls-Stout (60)
Kuninganna Beatrix'i endine nõuandja

Konkurentsitut ülemvõimu omab muidugi Hollandi kuninganna Beatrix.

Ühendus Euroopaga kiiremaks

2008 aasta juulikuust peaks Amsterdam-Rotterdam-Brussel-Pariis liinil käiku tulema 300-kilomeetrise tunnikiirusega liikuv rong NS Hispeed. Kui siiani kestis reis Rotterdami üle tunni ning Pariisi üle 4 tunni, siis Hispeed viib kohale vastavalt 36 minuti ja 3 tunni 13 minutiga.
Rongi tuleb lisaks tavalistele eri klassi vagunitele restoranvagun ning internetiühendus.
Aastaks 2010 loodetakse teenindada 24 miljonit reisijat, neist 1/3 turiste. Pileti hind ei ole veel kindel, firma esindaja sõnul soovitakse konkureerida nii lennuki kui autoga. Arvatavasti tuleb kasutusse lennufirmades toimiv hinnapoliitika: pikemalt ette ostetud piletid on odavamad, samal päeval väljumised aga kallimad.
Rongi tulekut oodatakse pikisilmi, samas on sel ka vihavaenlased. Hispeedi tulekuga kaovad samal liinil olevad alternatiivsed normaalse piletihinnaga tavarongid. Nii ongi antud teemal juba käimas tulised kohtuvaidlused.

Raha: on või pole?

Hollandi avaliku sektori asutused kurdavad juba pikemat aega rahaliste vahendite nappuse üle. Nii ei jagu näiteks õpetajatele raha lisakoolituseks ega medõdedele piisavat tasu raske töö eest. Hiljutise uuringu tulemusena selgus aga et riigiasutustel seisab kohalikes pankades finantsreservi kokku koguni 91.900.000.000, ehk siis pea 100 miljardi euro eest.
Kohalike omavalitsuste valduses on kokku 13 miljardit, neist 10 miljardit on kinni erinevate energia-, transpordi- ning veefirmade aktsiate all. Kõige vaesema omavalitsuse reserv on 100, kõige rikkama aga 2200 eurot elaniku kohta.
Hoolduse ning ravimisega tegelevatel organisatsioonidel on vaba reservi 2 miljardi euro eest. Baasõppega tegelevatel asutustel on 1,5 miljardiline, keskeriharidusega tegelevatel 1,9 ja kõrgemate õppeasutuste käes 0,9 miljardiline reserv.
Riigile kuuluvate firmade (NS, Schiphol, Connexxion, Rotterdami sadam, Gasunie, Nederlandse Bank, Bank Nederlandse Gemeenten) turuväärtus on hetkel 24 miljardit eurot, kullavarude turuväärtus on aga tänaseks kasvanud 10 miljardi euroni.
Erinevate analüütikute hinnangul kuulub riiklikele asutustele 2,4 miljonit erinevat kinnisvara mille müügist saadav tulu oleks hinnanguliselt 250 miljardit eurot.
Raha seega on. Võibolla ka Eestis?

Lendamisest arvudes

Schipholi lennujaam teenindas 2007 aasta esimeses kvartalis pea 10 miljonit reisijat. Reisijate arv tõusis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6,6%. Esimeses kvartalis teenindas lennujaam 99 tuhat lendu. Schipholi läbis 374 tuhat tonni kaupa.

10-aastase kogemusega KLM piloodi aastapalk: 110.000EUR
Piloodikoolituse maksumus: 111.000EUR
Boeing 748 hind: 162-212 mln EUR

747 kütusekulu reisija/100km kohta kesmiselt 4,4 liitrit. Uus auto kasutab sama võrdluse kohaselt 4,8 liitrit reisija/100km kohta.

Lennuhinnad (hinnad on ümber arvestatud tänasesse vääringusse) 1920 ja 2007:
Amsterdam-London 1512.- alates 75.-
Amsterdam-Berliin 630.- alates 110.-
Amsterdam-Jakarta 3970.- alates 880.-

Amsterdam-Jakarta lennu kestvus 1920: 22 päeva, aastal 2007: 15 tundi.

Tormikindlad vihmavarjud

Vaid vähesed eurooplased ei ole oma elu jooksul kogenud ebamugavat olukorda, kus vihmavari tugeva tuule käes tagurpidi läheb või murdub. Tänu kolme Delfti elaniku nutikusele on sellised äpardused jäädavalt ajalugu. Olukorra lahendaja, Senz Umbrella, tormikindel vihmavari, võitis kohe peale sündi koguni rahvusvahelise Red Dot auhinna.
Vihmavari on esialgu müügil viiekümnes Mexx'i kaupluses kaheksas Euroopa maas. Ent ostuhuvilised varje sealt enam ei leia: kõik on juba välja müüdud. Soovijad leiavad abi internetist, lehelt www.senzumbrellas.com. Vihmavari on esialgu saadaval vaid mustas värvitoonis, edaspidi soovitakse värvivalikut laiendada.

Philips+Swarovski=innovatiivsed aksessuaarid

Hollandist pärit Philips ja Itaalia firma Swarovski on asunud koostööle, mille tulemusena peaks valmima sari innovativseid aksessuaare naistele. Tegu on peamiselt heli ja salvestamisega seotud esmetega. Võltsteemantide valmistajafirma ja maailma juhtivamaite tehnikagigantide liidu esimene lapsuke kannab nimetust Active Crystals ning peaks alates augustist saadaval olema firmas Colette, Pariisis.

Happy hour tulevik tume

Rahva tervise eest vastutav minister Klink planeerib noorte seas üha laialdasemalt leviva alkoholitarbimise vähendamiseks keelata kogu riigis happy hour'i. Tema väitel meelitab poole hinnaga alkoholipakkumine 14-15-aastasi noori halvale teele, põhjustab alkoholi liigtarbimist ning sellega kaasnevat vägivalda. Happy hour kehtib Hollandis umbes pooltes baarides ja pubides.

Riigil monopol kasiinosõltuvuse tekitamisel

Hiljuti langetatud otsuse kohaselt ei anna Holland luba välismaiste kasiinode riikitulekuks. Hollandi ainsaks kasiinoasutuseks jääb seega Holland Casino, firma, mis kuulub 100%liselt riigile ning täidab iga-aastaselt riigikassat.
Holland legaliseeris hasartmängud 1970ndatel aastatel, algeks põhjuseks oli soov lõpetada illegaalsed mängupõrgud ning raha vool kriminaalide taskusse. Esimese paarikümne tegevusaasta jooksul ei reklaaminud Holland Casino oma tegevust. Viimastel aastatel on firma aga teostanud agressiivseid laienemisplaane kogu riigis ning külastajate vähesust põhjuseks tuues ette võtnud reklaamikampaaniaid meedias. Eelmisel aastal kulutati turundusele koguni 30 miljonit eurot. Firma lobi valitsusliikmete hulgas on kaasa toonud suurejoonelised plaanid ametliku sildi all `mängurluse kontsentreerimisele ametlikesse asutustesse`. Sellega seoses planeeris valitsus eelmisel aastal keelata koguni bingo ja pokkeri väljaspool ametlikke kasiinosid, seda isegi vanadekodudes.
Avalikkus on tugevalt kritiseerinud nii kasiino laienemisplaane kui firma omanikku riiki: hasartmängusõltlaste arv Hollandis kasvab aasta aastalt. Umbes 800.000 inimest mängib perioodiliselt mänguautomaatidel, 5,3 miljonit inimest ostab regulaarselt lotopileti, 400.000 käib regulaarselt kasiinos.

Rembrandtiaasta kasum: 190mln

Eelmisel aastal Hollandis laialdaselt tähistatud Rembrandti aasta tõi riigile kaasa lisaks turistide arvu kasvule ka kena kopika, nimelt 190 miljonit eurot. Siinkohal peetakse silmas vaid raha, mille spetsiaalset teemaaastat tähistama tulnud välismaalased riiki jätsid. Summa on pea poole võrra suurem esialgsest hinnangust, milleks oli 100 miljonit eurot. Rembrandtiaasta käive oli kokku 623 miljoenit eurot. Esialgu planeeritud 900 tuhande kylastaja asemel tuli kohale 2,1 miljonit, neist 400 tuhat turisti. 69% turistidest saabus väljaspoolt Euroopat. Keskmiselt jättis iga turist riiki 511 eurot, 1-3 võrra rohkem esialgu planeeritust.

KLM piletid kallimaks

KLM tõstab oma lennupiletite hindu. Kompanii sõnul ja hinnatõusu põhjuseks kütuse hinna kasv möödunud perioodil. Hinnatõusuga on KLM taastanud jaanuarini kehtinud kütuselisamaksu, milleks oli Euroopa sisestel lendudel 22 ning rahvusvahelistel lendudel 55EUR.
Vastavalt Hollandis kehtivale korrale ei tohi ükski lenukompanii maksuvabu piletihindu tarbijale reklaamida, seega on kliendile näidatavasse pilethinda lisatud nii jätkuvalt tõusvad lennujaamamaksud kui ka kütuselisa.

Lendav auto

Lendav auto sõidukiirusega 200km tunnis, kõlab hullult? Ent amatöörlenduri John Bakkeri sõnul rullub maailma esimene lendav auto tema vabrikulindilt juba nelja aasta pärast.

Lendav auto ei ole iseenesest mingi uudismõte, teemaga on tegeletud maailmas juba eelmise sajandi kuuekümnendatest alates. Bakkeri mõte ja lendava auto mudel põhineb Carver One'i, Hollandist pärit kolmerattalise baasil. Carver on kergekaaluline ning ülimalt aerodünaamiline ning seetõttu ülimalt sobiv uue mudeli lähtepunktiks. Mootoriosa peaks tulema gyrokopteri põhimõttel, rootori ja propelleri asukoht saab olema juhi selja taga.

Lendav auto saab nimeks "Personal Air and Land Vehicle" (PAL-V) .

Rahvuslik puudepüha

21 märtsil tähistab Holland puudepüha, seda juba 50ndat korda. Päeva tähistamiseks istutavad kõik kohalikud omavalitsused täpselt kell 10 hommikul ühe puu. Amsterdamis on puudepüha auks korraldatud terve päeva kestev festival, mis kulmineerub gala-õhtuga. Linna tähtpäeva aukülaliseks on kuninganna Beatrix ja selle aasta teemaks muusika.

Hollandlased emigreeruvad

Kuigi hädakisa immigrantide arvu kohta Hollandis ei ole vaibumas, on kohalikud viimastel aastatel sellele ise lahenduse leidnud. Nimelt on põlishollandlaste hulgas üha enam populaarsust võitmas emigreerumine. Aastal 2005 oli Holland ainus Euroopa riik kust emigreerus rohkem inimesi kui neid riiki elama tuli. Eelmisel aastal lahkus riigist 130.000 inimest, ca 0,8% elanikkonnast. Neist neljandik kolis siiski suhteliselt kodu lähedale, Saksamaale ja Belgiasse. Populaarsemate riikide hulgas on ka Austraalia, Rootsi, Soome ja Prantsusmaa.
Suurimaks emigreerujate grupiks on noored, 20ndates ja 30ndates, eelmisel aastal tõusis plahvatuslikult aga ka välismaale kolivate pensioniealiste arv. Lahkumise põhjusteks nimetatakse eelkõige bürokraatiat, kohalikku poliitikat, ülerahvastatust ja viletsat elukvaliteeti.

Tahad tööle? Valluta mägi!

Tööandjad on turgu vallutamas järjest kummalisemate pakkumistega, kõik selleks et meelitada parimaid spetsialiste enda juurde tööle. Autost ja palganumbrist enam ei piisa, nii pakutakse mõnes firmas koguni kaht autot, mõned firmad pakuvad luksuskruiise, mõned aktsiapakki, mõned aga lende eralennukiga.
Enne kui meile tööle tuled, saad tasuta puhkusele. Sellise lubadusega värbab IT-firma Qurius kogenud Microsofti-spetsialiste. Ent tegu ei ole passiivse lamamisega palmi all. Selle asemel saadetakse töölesoovijad Hollandi tippmägironija Ronald Naariga Prantsuse Alpe vallutama. Naar, muide, on esimene hollandlane kes Mount Everesti vallutas. Alles peale edukat 'puhkuse'reisi tehakse kandidaatidele tööpakkumine.
Eelmisel aastal tuli Hollandis juurde sada tuhat töökohta, spetsialistide arv aga samas tempos ei kasvanud. Vaid 5% töötvõimelisest elanikkonnast istub sel aastal kodus. Eelmisel aastal oli see protsent 6,1.

Ummikutest

Hoolimata kasvavast rahva- ja autode arvust ei ole Hollandis viimase 11 aasta jooksul ehitatud ei rohkem ega vähem kiireteid kui... 70km. See põhjustab järjest kiiremini kasvavate ummikute (file'de) arvu.
Ummikut mõõdetakse selle pikkuse ja liikumiskiirusega, mõõtühikuks kilomeeterminut. 3 kilomeetri pikkuse ja 5-minutilise viivitusega ummiku pikkuseks on seega 15 kilomeeterminutit. Suurima kilomeeterminutite arvuga, 381.000, file registreeriti Hollandis eelmisel aastal Zouterwoude-Rijndijki juures.
Hoolimata kogu riiki katvast kiireteede võrgustikust, lubatud maksimumkiirusega 120km/h, langeb keskmine sõidukiirus jätkuvalt. Tüüpilisemad vahemaad ja sõiduaeg:
Amsterdam-Utrecht: 44km, sõiduajaks keskmiselt 45minutit
Amsterdam-Haag: 52km, keskmine sõiduaeg 1h 10min
Amsterdam- Rotterdam 68km, sõiduajaks 1h 20min
Ummikud on Hollandis muutunud lahutamatuks osaks elust: pea iga autokasutaja veedab neis keskmiselt tunni päevas. Hoolimata jätkuvast diskussioonist valitsuskabineti tasemel ei ole probleemile lahendust suudetud leida.
Seisakud põhjustavad suurt majanduslikku kahju. Kaubaautode puhul on tunnihinnaks 41,50EUR, tavareisijale 9,50EUR. Aastaks 2020 hinnatakse ummikute poolt tekitatud majanduslikeks kahjudeks kokku 2,5 miljardit eurot, mis on ca 0,5% kohalikust SKPst.
Eestist pisut väikema pindalaga riigis on kokku 113 tuhat kilomeetrit maanteid, ja 3269 kilomeetrit kiirteid. Hollandi esimeseks autoummikuks tituleeriti seisak aastal 1955 Utrechtis Ouderijni ringil.

Mehed punaste laternate valgel

Ka naised võivad maailmakuulsast Amsterdami punastel laternate rajoonist peatselt silmailu ja kehalist naudingut leida. Seda siiski vaid ühe päeva jooksul, 31sel märtsil: kella 12st kuni kella 18ni müüvad seal oma keha mehed. Esialgu ei ole teada kui mitut meesisikut sel päeval klaaskastides näha saab. Sündmuse puhul korraldatakse eksursioone näitamaks piunaste laternate rajooni telgitaguseid. Kell 17 avatakse pronksist mälestusmark maailma prostituutidele.
Teist korda organiseeritava sündmuse initsiaator on kohalik Prostitutsiooniinfopunkt.
http://www.pic-amsterdam.com/

Lapsesaamiseks aega on

45% Hollandi emadest saavad esimese lapse alles 30-aastaselt või veelgi vanemas eas. Madala haridustasemega naiste hulgas on esmasünnitajate vanus viimase 30 aasta jooksul tõustnud 24lt 29le. Kõrgharidusega naiste hulgas on esmased lapsesaajad keskmiselt 34 aastased.
Üha enam kogu populaarsust sünnitamine 40selt ja hiljem, deviisi all: aega on, kui kuidagi ei saa, siis IMF (kunstlik viljastamine) aitab ikka. Ent statistika väidab vastupidist: 40% lastetutest paaridest ei ole võimelised lapsi saama. Kui dekaad tagasi oli Hollandi peredes keskmiselt 3 last, siis tänaseks on see arv langenud 1,7-le.

Koerad ümber koolitada!

Sellisele otsusele jõudis Hollandi pimedatele mõeldud juhtkoerte koolitamisega tegelev fond. Koer, kes eksamit vastavalt nõuetele ei soorita, suunatakse ümberkoolitusele ja temast saab autistliku lapse või täiskasvanu juhtkoer.

Postmarkide sõda

Kohaliku postiasutuse TNT ja toidukaupade kontserni Unox koostööna valminud suitsuvorsti kujutav postmark on sattunud Loomade Partei (PvdD) tulise kriitika alla. Parteilased ei ole seekord piirdunud vaid verbaalse aktsiooniga, vaid on omakorda turule paisanud alternatiivse margi. Sellel on samuti kujutatud suitsuvorst, ent lisatekstiga: ‘Toch lullig voor die biggetjes’(vabatõlge: s*** lugu põrsakestele). Tekst viitab põrsaste tuimestamata kastratsioonile.
Alternatiivseid marke postitamisel kasutada ei saa: neil puudub rahaline väärtus, ent PvdD loodab, et neid protestiks loomade piinamise vastu siiski ehtsate suitsuvorstmarkide kõrvale kleepima hakatakse.

Kunstiõgijatest riigiasutused

Kohaliku Kultuuriministeeriumi poolt teistele ministeeriumidele laenuks antud 2800 kunstiteost on jäljetult kadunud nelja tuule poole. Sellisele järeldusele tuli minister Ronald Plasterk oma raportis. Ka kohalike omavalitsuste, haiglate ja hooldeasutuste puhul täheldatakse sama trendi. Kadunud tööde hulgas on ka Karel Appeli maal ‘Crime II’, mille ametlikuks väätuseks on 52.185 euro"t, turuväärtuseks aga kordi rohkem.
Plasterk nõuab ministeeriumidelt taieste kompenseerimist, kompensatsiooni kogusummaks on esialgsete arvestuste kohaselt 3 miljonit eurot.

Tasuta kinno!

Alates homsest saavad kinokülastajad 17es Hollandi linnas 30 päeva jooksul vaadata Al Gore filmi An Inconvenient Truth. Seda tasuta.
Initsiatiivi autori, mittetulundusühingu Planet Prosperity Foundation'i sõnul loodavad nad selle aktsiooniga inimeste keskkonnateadlikkust tõsta.
Tasuta filminäitamine toimub järgenvates linnades: Almere, Alphen aan den Rijn, Amersfoort, Arnhem, Breda, Den Bosch, Den Haag, Eindhoven, Enschede, Heerlen, Hilversum, Groningen, Leiden, Rotterdam, Venray/Reuver, Zeist ja Zutphen.

Dappermarkt konkurentsitult parim

Amsterdamis asuv turg Dappermarkt on eelmisel nädalal lõppenud konkursi tulemusena kuulutatud Hollandi parimaks turuks. Dappermarkt on zhürii sõnul parim näide kohalikust multikulti keskkonnast ning hubasusest. Turu administreerimine, kaubavalik ja kauplemisvõimalused on väidetavalt samuti ideaalilähedased.
Turgude võistlusest võttis osa kokku 75 konkurenti. 5 parima hulka jõudsid turud Amstelveenis, Apeldoornis, Hengelos ning Capelle aan den IJssel'is.

Heinekeni poest enam ei leia

Kohalikud supermarketiteketid Sligro, Jumbo, Deen, Dekamarkt, Spar ja Poiesz on kuulutanud Heinekeni õllele boikoti. Nende arvates on Heineken oma toote hinna liiga kõrgeks ajanud. Seni kuni tootja vajalikke järelandmisi ei tee, ei leia eelpoolnimetatud kettide kauplustest ühtki pudelit Heinekeni. Antud supermarktetid moodustavad koos pea 20% kohalikust turust.
Sarnaseid konflikte tootjate ja müüjate vahel tuleb Hollandis ette järjest tihemini. Eelmisel aastal jagasid näiteks maid turuliider Albert Hein ja Grolsch, Deen ja Kellogs, ka Pampersite tootjat boikotiti mitme suure keti poolt edukalt päris pikka aega. Siiani on tootjad müüjatele alla jäänud.

Sularaha võimutseb

Kõrge komisjonitasu tõttu ei soovi enamus Hollandi müügikohtadest krediitkaardimakseid aktsepteerida. Seetõttu ei oma enamus kohalikke ka ühtki krediitkaarti. Sellisele tulemusele jõudis Briti turu-uuringu firma Lafferty.
Krediitkaardi kasutamine väheneb aasta-aastalt. See omakorda annab müüjatele põhjuse väita, et kaardimaksete aktsepteerimise vajadus on väike, ehk ring on sulgunud. Keskmine hollandlasest krediitkaardiomanik kasutab kaarti korra kuus. Kohaliku pangakaarti kasutatakse maksete eest tasumisel keskmiselt 6 korda kuus.

Igamehe kirstud

Firma Everybody Coffins on turule toonud uut sorti kirstud. Industriaalne disainer Gijs Zijlstra on välja mõelnud multiplexist kirstu, mida lihtsalt ilma tööriistadeta kokku panna saab. Kirst kõlbab suurepäraselt ka muuks otstarbeks, näiteks kohvilaua asendajaks või asjade hoiukastiks. www.everybodycoffins.com

Rubensdating

Rubenslike kehakumerustega isikutel on nüüd võimalik kohtuda spetsiaalses veebikeskkonnas aadressil rubensdating.com. Idee autori Emmie Woltingi sõnul on tegu esimese analoogse veebisaidiga maailmas. Saidil on teretulnud nii kumerused numbrist 46 alates, kui ka kõik kes rubenslike vormidega isikutega kohtumisest unistavad. Saidil registreerumine on tasuta, kontaktiotsijate kuutasu on 12.95 eurot kuus.

3 päevaga 28 miljardit

AEX-indeksis olevad 24 firmat on viimase kolme päeva jooksul kaotanud 6% oma väärtusest, kogusummas 28 miljardit eurot. Kõige suurema kukkumise tegi läbi automatiseerimisfirma Getronicsi osak, mille hind kukkus 17%. Philipsi väärtus kukkus 10%, KPN'i 9% ja Fortis Bank'i oma pea 9%. Royal Dutch Shelli osakud olid tugevaimad, kaotades vaid 2%.
AEX-indeksis olevate firmade koguväätus on umbes 490 miljardit eurot.

94 tuhat enesetapukatset

Trimbos-instituudi hiljutisest uuringust nähtub, et igal aastal sooritatakse Hollandis keskmiselt 94 tuhat enesetapukatset. Tuhande kuuesajal (0,01% riigi elanikkonnast) õnnestub see lõpuni viia. Enesetapu sooritamisele mõtleb aga koguni 410 tuhat inimest.

Palkadest

Vastavalt ajakirja Intermediair tööturu uuringu tulemustele tõusis keskeriharidusega töötajate ning akadeemikute sissetulek eelmisel aastal 5,4. Samas skoorisid madala haridustasemega tööjõu hulgas noored palgaturul paremini kui pikaajaliste kogemustega töötajad. Naiste ja meeste palgavahe on väidetavalt vähenemas, seda hoolimata faktist et vaid 16-nädalase lapsepuhkuse tõttu otsustab suur osa noortest emadest töölepingu lõpetada.
Töötajad saavad lisaboonust keskmiselt 10% palgast. 44% boonuspalgal olevatest inimestest ei ole boonuse suurusega rahul.

Kooli lõpetanute palgatasemed ei erine üksteisest. Alguspalgaks EUR on:
Haridustase/ Suund/ 2004/ 2005
Keskeriharidus Non-Profit 1916 1996
Profit 1787 1827
Kõrgharidus Non-Profit 1916 1996
Profit 1787 1827

Kohalik tegi viiolit

Kui Eestis mõistetakse viioleid vangi alles siis kui 8 mln varastet, siis Hollandis satub kardinate taha ka väiksemate summade eest. Endine Noteboom-kooli asedirektor varastas koolile laekunud sponsorrahadest viimase 3 aasta jooksul 139 tuhat eurot, mille ta kasiinodes maha mängis. Karistus: lisaks summa tagastamisele pool aastat vangistust, trahv 3 palga ulatuses ning 240 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd.

Mugavalt Centraal Stationis

Amsterdamist väljuvaid rahvusvahelisi ronge kasutavad reisijad saavad nüüdsest rongi oodata kohaliku keskvaksali (Centraal Station) spetsiaalses NS-Lounges. Lounge on mõledud siiski vaid esimese klassi piletit omavatele reisjatele. Nagu analoogsetes ooteruumides rahvusvahelistes lennujaamades, pakutakse reisijaile siin töötamisvõimalust, WIFI-levi, rahvusvahelisi ajalehti ning ajakirju. Loungest ei puudu ka iseteenidav baar kohvi, tee, karastusjookide ning õllega.

Kõik Centraal Stationi kaudu reisijad on teretulnud keskvaksali esimesele perroonile peitunud asutusse Eerste Klas Grand Café en Restaurant. 2006 lõpus avatud, art deco stiilis renoveeritud restoran pakub heatasemelist kööki nii ärilõunateks kui kiire nälja kustutamiseks. Restoran asub endises aadlikele mõeldud ooteruumis ja õhkab ammuste aegade hõngu.

Hollandi Kalevipoeg meres

Uus valitsuskabinett, vaid sammuke Tallinnas toimuvast maas, on otsimas Hollandile oma mälestusmärki, millest peab saama uus kohalik sümbol.
Kunstiteose väljamõtlemiseks on kokku aetud oma 'thinktank' kuhu kuulub nii poliitikuid, firmajuhte, arvamusliidreid kui akadeemikuid. Public Space-nimeline ajurünnakutiim peab peatselt esitlema tulemit, mille eesmärgiks on muuhulgas ka Hollandi rahvusliku identiteedi tugevdamine. Tulpidest ja tuulikutest enam ei piisa, silmas peetakse taiest mis oleks võrdne USA Vabadussambaga. Esialgsete otsuste kohaselt on sümbol kavas asetada merre ehitatud kunstlikule saarele või lennurajale.

Kauplusevargusi poole miljardi eest

Kohalike supermarketite töötajad varastasid oma tööandjatelt eelmisel aastal kaupu 68 miljoni euro euro eest. Sellise väitega tuli lagedale Centraal Bureau Levensmiddelenhandel (CBL), supermarketeid ühendav organisatsioon. CBL andmed baseeruvad omakorda pettusi uuriva asotsiatsiooni Stichting Fraude Aanpak Detailhandel (FAD) andmetel.
FAD arvestuste kohaselt jääb üldine edasimüüjate grupp Hollandis igal aastal varguste tõttu pea pool miljardit eurot vaesemaks: personal varastab 170 miljoni ning kliendid 280 miljoni euro eest. Populaarseimaks varguste vormiks on no ‘sweethearten’, ehk kombineeritud pettus kauplusetöötaja ja selle sõbra/tuttava vahel.
Kogu negatiivsuse juures on uudisel ka positiivne külg: aastal 2006 vähenes analoogsete varguste tõttu tekitatud kahju 8 miljonit euro võrra.

Stayokay 'kuninglik' reisipakett

Rahvusvaheline (noorte)hostelite kett Stayokay on asunud koostööle Hollandi kuningaperele kuuluva paleega Soest'is. Stayokay hakkab oma sõnul peatselt pakkuma kuninglikku reisipaketti, kuhu kuuluvad külaskäigud Hollandi endise kuninganna Juliana ning prints Bernardi elukohta, Amsterdamist poolesaja kilomeetri kaugusel asuvas Soestdijk'i paleesse. Reisipaketi hinnaks saab olema 79 eurot. Lisaks eelpoolnimetatule sisaldab see ka rongipileteid, kolmekäigulist õhtusööki, jalgrattarenti ning hostelimajutust kaheks ööks.

Geneetiliselt muundatud toit teretulnud

Koguni 73% hollandlastest ei esita mingeid vastuväiteid geneetiliselt manipuleeritud toidu vastu. Vähemalt mitte juhul kui toit sellest tervislikumaks muutub. Sellisele järeldusele jõudis turu-uuringutega tegelev TNS NIPO.

70% hollandlastel ei oli midagi taimede geneetilise muundamise vastu. Samas on 64 protsenti loomadega manipuleerimise vastu.

Palume keskmine sõrm asendada...

Autoga liiklejatel palutakse edaspidi keskmise sõrme näitamine asendada lihtsa ja vabandava käe ülestõstmisega. Kampaania kannab nimetust "Vabandust. Väike vaev, suur viibe." ning on organiseeritud orgnisatsiooni Veilig Verkeer Nederland (Ohutu Liiklus Hollandis) poolt. Liikumise eesmärgiks on tolerantsi suurendamine liiklejate hulgas.

Politsei organiseerib räpifestivali

Amsterdam-Amstellandi politsei organiseerib märtsis räpifestivali. Linna lääne-, ida- ja edelaosas toimuvate räpipidude eesmärgiks on pakkuda kohalikule noorsoole nii meelelahutust kui võimalust politseinikega räppimises võistelda. Politseiamet loodab festivalil oma tööd laiemalt tutvustada ning noori politseisse tööle meelitada: ainuüksi sel aastal on linnas puudu 440 korrakaitsjat. Räpifestivali lõpetab suur pidu Heineken Music Hall'is.

Autovargustest

Võrreldes eelmiste aastatega on kuritegevust Hollandis langenud. Varastatud autode arv aastal 2006 oli vaid 18 161. Sõiduautosid varastati vähem 1023, 'pirukakärusid' 261 ning mootorrattaid 218. Autoomanikud saavad oma sõiduki politsei abiga tagasi 55% juhtudest.
Eesti statistika...?

Elektriautod Amsterdamis

Amsterdami külalised, ning miks mitte ka elanikud, saavad alates jaanuarist kasutada elektrilise auto üürimise teenust. Sõiduvahend, nimega QiQ, on peatselt saadaval kõigis linna suurimates hotellides. Initsiatiivi autori, Arno van den Heuveli sõnul on QiQ uusim lahendus neile kes kekslinnas ringi liikumiseks jalgratta asemel neljarattalist sõiduvahendit eelistaksid. Modernse väljanägemisega auto on lisaks ka keskkonnasõbralik, töötab vaikselt, ning on tänu oma kompaktsusele linnas kergesti pargitav. Lisaks on QiQ varustatud navigatsioonisüsteemiga, mida ka jalgsi ringi liikudes kasutada saab. Süsteem annab adekvaatselt nii juhiseid aadressilt aadressile liikumiseks, kui ka erinevaid eelnevalt koostatud ringreise linna vaatamisväärsustega tutvumiseks.
Esimesed kuus QiQ'd seisavad juba täna hotelli Okura ees. Veebruaris peaks neid tänavatele jõudma veel 30.

Kasiionst raha tagasi ei saa

Den Boschi linna kohus otsustas eile, et Holland Casino ei pea tagastama mängusõltlasele ajavahemikul detsembrist 2002 kuni aprillini 2003 kasiinos maha mängitud 320 tuhat eurot. Ka mänguri poolt esitatud kompensatsiooninõue moraalse kahju tekitamise eest lükati tagasi. Holland Casinole on kasiinohullu poolt kohtusse kaevatud saada väidetavalt esimeseks analoogseks kogemuseks.

Palja tagumikuga jõusaalis

Nudistid on peatselt teretulnud ka kohalikes jõusaalides. Vähemalt viies soovija olemasolul avavatakse fitnessklubi uksed neile pühapäeviti. Enda vormiajamine rõivasteta olekus on saanud kõlava turundusnime Nudifit. Hollandi naturistide ühing Naturisten Federatie Nederland on eraalgatusega ülimalt rahul ning tituleerib seda huvitavaks initsiatiiviks. NFN loodab ka, et antud trend levib üle kogu riigi kõigisse jõusaalidesse.
Rippuvate ja hüplevate kehaosade võimalikust jõumasinatele ette- ja vahelejäämisest ei ole meedias veel juttu olnud.

Riigiametite reorganiseerimine

Järgneva nelja aasta jooksul toimub Hollandis riigiametite reorganisatsioon, mille tulemusena koondatakse 14.800 ametnikku. Seda otsustas hiljuti moodustatud valitsuskoalitsioon. Koondamiste ja vallandamiste tulemusena peaks riik kokku hoidma 750 miljonit eurot. Umbes pool summast tekib efektiivsemast protsesside organiseerimisest, ülejäänu kesktaseme juhtide arvu vähendamisest.

Kiirabi superpaksudele

Seoses tugevalt ülekaaluliste patsientide jätkuva kasvuga on Drenthe maakonna kiirabiteenistus otsustanud endale soetada spetsiaalse kiirabiauto. Veerand miljonit eurot maksev auto on varustatud spetsiaalse hüdraulilise tõstuki ning kanderaamiga, mida vastavalt vajadusele laiemaks saab teha.
Väidetavalt on koguni 49% Drenthe elanikkonnast liiga paks. Kiirabitöötajad kaebavad jätkuvalt vaevuste üle seljas, kätes ning kõhus. Valud on väidetavalt tekkinud ülekaalulisi patsiente tõstes. Kiirabiteenistuse direktori sõnul ei tule kiirabil enam tegeleda enese arendamisega meditsiini vallas, vaid hoopis jõutreeningutega.
Paar-kolmkümmend korda aastas ei piisa ka uuest kiirabiautost, patsientide liigutamiseks tuleb kohale kutsuda tuletõrje ja spetsiaalne kraana. Patsiendid, kes inimestele mõeldud MRI-scan-aparaati ei mahu, suunatakse Utrechti ülikooli loomakliinikusse, lehmade ja hobustele skannerisse.

Reisid koertele eriti populaarsed

Lisaks turul laialt levivatele lemmikloomade reisikindlustusele levib Hollandis uus trend: puhkusereis lemmikloomadele ja/või lemmikloomadega. Hiljutise turu-uuringu väitel käib Hollandis elavatest 1,8st miljonist koerast koguni 650 tuhat oma peremeestega igal aastal reisil. Kiiret kasumit haistvad firmad on seetõttu turule toomas eriskummalisi reisipakette, kus põhirõhk inimestelt nihkunud lemmikloomale.

Peepshow: teatrietendus

Amsterdami kohus tunnistas eile oma otsusega peepshow üheks teatrikunsti vormiks. Selle tagajärjel muutus piletitelt makstav tulumaks. Kui siiani oli tulumaks seksiäride sissepääsupiletilt 19 protsenti, siis vastavalt uuele otsusele on see võrdne teatripiletite omaga: 6 protsenti. Pileti ostjad võivad selle esitada ka oma tuludeklaratsioonis, analoogselt teatripiletiga. See, et pakutav etendus on seksuaalse alatooniga, ei oma kohtuniku sõnul mingit tähtsust.
Otsuse tulemusena on hulk küsitavate äride omanikke vabastatud ka teatud maksudest, näiteks seksiäri omanik ei pea maksma 20.000eur suurust lisamaksu riigile, vaid saab Maksuametilt koguni piletite müügist tekkinud maksude vahe tagasi.

Alaealiste osalemine GayPride'l lubatud

14-aastane Danny Hoekzema võib oma paadi ja paarikümne alaealise tutavaga osa võtta Gay Pride'st, nii kõlas Amsterdami linnapea Job Coheni otsus eelmisel nädalal. Erandlik otsus sai teoks tänu Danny ja temaga samas paadis sõita soovinud laste vanemate toetusele: hulk viimaseid kinnitas linnpeale oma paraadis osalemist. Sellega soovivad lapsevanemad oma võsukestele ja maailmale teada anda, et toetavad oma laste seksuaalvalikuid.
Linnas augusti teisel nädalavahetusel toimuval iga-aastasel festivalil ei ole alaealised siiani ametlikult osalenud. Hoekzema sõnul ei ole vanuselised piirangud festivalist osavõtmiseks normaalsed, nii ei seata tema sõnul heterolastele näiteks mingeid piiranguid tantsu- ja muusikafestivalidel käimiseks.

Tasuta jalgrattad tudengitele

Turundus on hollandlastel geenides, ja äri saab edukalt teha ka hädalisi aidates. Seda tõestab kohaliku Bas Janseni plaan: aidata jätkuvalt rahamures olevatel tudengitel oma transpordikulusid vähenda. Basi plaan on ülimalt lihtne ja originaalne: ta pakub tudengitele tasuta jalgrattaid, tasub nende võimalike remondikulude eest ning varastatud ratta puhul annab uue. Sissetulekud selle kõige võimaldamiseks tulevad reklaamist: nimelt saavad ettevõtted osta reklaamipinda neilsamadel jalgratastel.
Eelmise aasta lõpuks oli projektiga liitunud juba üle 16 tuhande tudengi, reklaamijate hulgas on nii kindlustusettevõtted, pangad, advokaadibürood, kui ka toitlustus- ning õppeasutused. www.ikfietsgratis.nl

Amsterdami klubid turvalisemaks

Üheksas Amsterdam klubis (mh Ministry, Sinners, Jantjes Verjaardag, La Rumba, The News ja Club Royalty) tuleb alates eelmisest nädalast sissepääsul esitada vastav klubipass. Passis on kasutaja nimi, aadress, foto, ning magnetribal peidus andmed kaardi kasutaja võimaliku asotsiaalse käitumise kohta.

Klubid on omavahel ühendatud GAM-SYSTEM'iga, mis kontrollib klubiliste andmeid ning võimaldab juba eelnevalt vägivallatsemise, varastamise, alhoholi liigtarbimise või narkootikumidega vahele jäänud ning vägivallatsejad juba eos ukse taha jätta. Eri kuritegudele kehtib eri pikkusega klubikeeld, nii saavad kaklejad klubidesse uuesti 3 kuu möödudes, personali või teiste külastajate tülitamise puhul 6 kuu ning diskriminerimise puhul alles aasta möödudes. Valeraha ja relvade tuvastamise puhul on klubikeeld lõplik.

Kaartide kasutuselevõtt on klubiomanike sõnul garantiiks külastajate turvalisusele. Klubikaarti saab osta 5 euro eest klubidesse sissepääsul.

EU-claim Schipholil

Sellest nädalast on Schipholi lennuväljal avatud EU-claim. Sellest teenindusletist saavad abi kõik reisijad, kes soovivad nõuda hüvitust annulleeritud ja muudetud lendude eest. Igal reisijal on sellekohane õigus vastavalt EU-s kehtivale seadusele. Olenevalt sihtkoha kaugusest võib kompensatsiooni suuruseks olla kuni 600 eurot.
Siiani oli reisijate suurimaks probleemiks antud nõuete esitamisel tõestamine, et lend ei olnud annulleeritud force majeure tõttu. EUclaim loodab selle probleemi kaotada, kasutades ühtset andmebaasi, milles aktuaalne ning detailne info lendude, lennukite ja ilmastikuolude kohta.
Hendrik Noorderhaven, EUclaimi direktor: "Kuigi lennukompaniid väidavad, et muudatused lennugraafikutes on tingitud force majeure'st, näitab andmete analüüs, et enam kui 60 protsendil juhtudest ei vasta see info tõele. Hoolimata sellest, et KLM sõnul on meie andmed valed, keelduvad nad omi avalikustamast."

Majapidamisteenustest

Vastavalt kohalikele maksustamisreeglitele on lubatud igal majapidamisel maksuvaba majapidamisteenust osta maksimaalselt kahel päeval nädalas. Aastal 2004 kasutas antud teenust koguni 1,2 miljonit (17%) majapidamist, keskmiselt 3,4 tundi nädalas. Umbes 20% juhtudest kasutati triikimisteenust, sisseostude tegemise ning taimede eest hoolitsemise teenust. Remondimehi kasutati 2 miljoni majapidamise poolt.
Iga-aastased kulutused antud vallas ulatuvad kogusummani 4 miljardit eurot.

Miljöömaks või kasumihimu?

Vastavalt valitsuses arutlusele tulevale plaanile peaks Hollandis lennupiletite ostul peatselt kehtima hakkama miljöömaks.
Praktikas tähendaks see samm umbes 24eurost hinnalisa juba kehtivatele kütuse- ning lennujaamamaksule. Sellise väitega tuli möödunud nädalal lagedale ANVR, kohalike reisi- ja transportfirmasid ühendav organisatsioon. Nende andmetel on maksu kehtestamise soovi taga siiski valitsuse plaan kasumit teenida, maksu laekumine ei vähendaks kasvuhooneefekti grammigi. Potensiaalse maksuna laekuv, 350 miljoni euro suurune summa ei motiveeri ANVR sõnul lennukompaniisid investeerima puhtamatesse ning kütust kokkuhoidlikkumalt kasutavatesse lennukitesse.

Avaliku sektori tippsissetulekud 2006

Progammikoostaja, Tros (avalik-õiguslik TV) €900.095
Essent (energia) direktor €873.000
Nuon (energia) direktor €842.000
Hollandi panga direktor €701.900
Schiphol grp direktor €614.514
Essent (energia) direktor €873.000
Progammikoostaja, Tros (avalik-õiguslik TV) €593.342
Connexxion(yhistransport) direktor €592.000
Raudtee direktor €581.627
Kadastri nõunik €555.000
Lennuliiklusteeninduse direktor €392.178
Avaliku TV presentaator €369.200

Kuldne käepigistus (lahkumistasud) 2006, avalik sektor
Elamukorporatsiooni nõukogu esimees €1.268.700
Elamukorporatsiooni juhatuse esimees €1.201.800
Projektidirektor Rijnland €791.765
Utrechti peahaigla juht €665.656

Õppelaen kolmandiku võrra kallimaks

Valitsuses tuleb sel nädalal arutlusele ettepanek mille läbisurumisel tõstetakse õppelaenudelt makstava intressi määra 2,7lt protsendilt 3,7 protsendini juba alates esimesest septembrist sel aastal. Laenu kallinemise põhjuseks tuuakse ettepanekut saatvas kirjas muudeõppelaenuga kaasas käivate soodustuste finantseerimine. Selles nimekirjas on muuhulgas õppelaenukrediit, laenud välismaal õppimiseks ning tagasimaksed vastavalt sissetulekutele. Soodustuste finantseerimiseks vaja mineva summa suuruseks arvatakse 35 miljonit eurot.
Tudengiteorganisatsiooni ISO hinnangu kohaselt kallineb õppelaenu võtmine tudengile keskmiselt 330 eurot aastas. Keskmise õppemaksu suuruseks on 2000eurot aastas.

Reisiteenus nüüd ka supermarketist

Lihtsate reisipakettide müük liigub Hollandis väidetavalt üha enam väljaspoole reisibüroosid.
Kohalik esmatarbekaupu müüv kauplustekett HEMA hakkas alates 5 veebruarist oma filiaalides müüma ka reisipakette. Tegu on nii lennupiletite kui puhkusepakettidega, hinnaskaalas 350-650 eurot. HEMA partneriks on Saksa reisikontsern Thomas Cook, kelle märkideks Hollandis on ka Neckermann ja VrijUit.
HEMA ei ole täpsustanud, kas pakette ja pileteid hakkavad müüma tavalisi kaupu pakkuvad kassiirid või palkab firma selleks spetsiaalse reisialase koolituse saanud töötajad. Ka ei ole selge millise vastutuse võtab HEMA tarbija ees. Hollandis vastutab igasuguste tõrgete (sh ka tegeliku teenusepakkuja poolt tekitatud kahju) eest reisi müüja.

Ida-Euroopa turist: joodik ja laamendaja

Kohalikud reisiorganisatsioonid ja tarbijakaitse saavad oma klientidelt üha tihemini kaebusi Ida-Euroopa riikidest tulevate turistide ebaviisaka käitumise kohta. Enim kaebusi laekub viimaste purupurjus oleku ning joobunute laamendamise kohta.
Kaevatakse nii Schipholi lennujaamas toimuvate intsidentide üle, kus eelpoolnimetatud inimgrupp oma väljalendu oodates väidetavalt tax-freest ostetud alkholi liitrite kaupa tarbib, kui ka lendudel, kus tarbimist kas jätkatakse ja/või siis vastavalt agressiivseks muututakse. Suurimaks murelapseks on KLM lennud, seda koostöö tõttu Aeroflotiga ning Martinairi lennud Kuubale, Dominikaani Vabariiki ja Aasiasse.

Amsterdam ja immigrandid 2007

Sel aastal investerib Amsterdami linn 90 miljonit eurot, uuendamaks plaani, millega immigrante kohalikku ühiskonda integreeritakse. Plaani kohaselt peaksid linnaosavalitsuste juurde moodustatama spetsiaalsed integreerumiskeskused, kus lisaks koolitustele ka informatsiooni jagatakse. Uuenduseks on ka see et igühel on võimalus koheselt integreerumiskursusega alustada. Siiani on see aeg halvimal juhul olnud koguni 6-7 kuud.

Teatud osale immigrantidest teeb linnavalitsus pakkumise integratsioonikursuseks. Kursust soovitatakse nii uusimmigrantidele, kui ka neile kes juba aastakümneid riigis elavad ent sellist kursust läbinud pole. EU liikmesriikidest pärit elanikele kutset ei saadeta, küll aga peaks kutsutavate hulka teoreetiliselt kuuluma näiteks austraallased, jaapanlased ja ameeriklased. Pakkumine-kutse tähendab siinjuures viiskas vormis sõnastatud osalemiskohustust. Sel aastal osaleb kursustel koguni 15 tuhat linnaelanikku.

Suurimaks muudatuseks eelneva integratsioonipoliitikaga võrreldes on kohustuslik lõpueksam, milles testitakse keeleoskust, praktilisi teadmisi, eluliste olukordade lahendamist ning teadmisi kohalikust ühiskonnast.

Integratsioonikursuse tasu on 270 eur. Osalejad peavad selle ise tasuma, linnavalitsus on lubanud vajaduse korral aidata selle jaoks laenu saamisega. Kui kursused ja eksam 3 aasta jooksul edukalt õnnestub läbida, saab kursusetasu osaliselt tagasi.

Humalamärjuke nüüd ka koertele

Kohalik õlletootja on hoolitsenud selle eest, et ka õllefännide neljajalgsed sõbrad peremehe samuti lemmikjoogist mõnu saaksid tunda. Zeelandis asuv pruulimistöökoda sai hiljuti valmis esimese laari, 3500 liitrit, alkoholivaba õlu Kwispelbier. Süsinikuvaba, loomaliha sisaldav õlu on müügis lemmikloomakauplustes.
Õlle loojate sõnul oli vajadus analoogse toote jaoks juba ammu olemas, nende sõnul pole 'koerale midagi rahustavamat kui lonks õlut'. Jääb vaid üle oodata millal õlu ka baarides ja restoranides müügile tuleb, siis saavad peremees ja ta neljajalgne sõber koos õllekest libistada.

Kahejalgne kiipkaart

Popid võttmehoidjad ja kiipkaardid ei olnud piisavalt originaalsed sissepääsuks Baja Beach Club'i VIP-ruumidesse Rotterdamis. Klubi kaasosanik Conrad Chase lihtsalt pidi oma konkurendid millegi originaalsega üle trumpama.
Ilmselt on see korda läinud. Uueks identifitseerimisvormiks tema klubis on RFID-chip. Pole mõtet lasta end nimest eksitada, tegu ei ole traditsioonilise kiipkaardiga vaid spetsiaalse, riisitera suuruse kiibiga, mis omaniku kehasse, naha alla paigaldatakse.
Mõtte autori sõnul on sellise identifitseerimisvormi eelised sulaselged. "Külalisel pole vaja oma kotti klubisse kaasa võtta: kõnnid lihtsalt skanneritest mööda ja klubi teab momentaalselt, kes sa oled ja milline su saldo on. Kiibiga pääseb samamoodi VIP-ruumidesse. Ja lisaks saad sa automaatselt arveid maksta. Piisab lihtsalt oma õla paljastamisest kaardilugejale, ning summa debiteeritakse automaatselt su klubiarvelt." Chase ei ole kindel milliste probleemidega puutuvad kahejalgsed kiipkaardid kokku lennujaamade turvaväravates või röntgeniaparaadi all, ent tema muretust see ei kõiguta: "Igaüks tahab olla kiibitatud, ma olen selles kindel!"
Kiipe paigaldatakse soovijatele süstides. Seda võib 125 euro eest teha perearst.

Riigi suurim hotell Amsterdami

Amsterdami idapoolne linnaosa Oosterdokseiland valmistub Hollandi suurima, 200 tuhande ruutmeetrise hotelli ehituseks. Aastal 2012 avatavat hotelli hakkab opereerima Londoni firma City Inn Ltd. Hotell on varustatud erinevate restoranide ning mitmete konverentsivõimalustega. 1600-kohane maa-alune parkla võidab ilmselt poolehoidu ka kohalike hulgas, kellele igapäevane parkimiskoha otsimine peavalu valmistab.
Planeeritud 550 hotellituba peaks leevendama aastakümneid väldanud hotellimajutuse põuda Amsterdamis. Loodetavasti langevad sellest tingituna ka majutuse hinnad.

Aastaks 2015 on Amsterdami linnal vaja turistidevoolu rahuldamiseks ehitada kuni sada uut hotelli. Vastasel juhul stagneerub turistide huvi ning arv. Sellisel järeldusele jõudis Amsterdami linnaplaneerimise komisjon peale vastava uuringu läbiviimist. Linnal on uuringutulemuste kohaselt vaja koguni 10-13 tuhat uut voodikohta.

Maksed KLM netipiletite eest eraisikule

Kahe viimase nädala jooksul isikliku kogemuse võrra rikkamaks saanuna tahaks hoiatada umbusklikke, kes KLM pileteid netist broneerivad (väljumine Tallinnast). Emailiga saadetavas broneeringukinnituses on makse saajaks nimelt eraisiku nimi. Samas mailis olev pangaarve number Yhispangas on samuti eraisiku oma, seega võib nii mõneski broneerijas tekkida kahtlus andmete õigsuse kohta.

Peale mitmeid päevi kestvaid uuringuid maili ja telefoni teel, mille käigus suutis KLM teeninduskeskus suunata küsijat nii Etioopiasse (Eesti kuulub meil Etioopia alla! jne) kui ka lugematutele nõututele (meie ei tea miskit, ehk xyz teab) või mittetoimivatele numbritele(näiteks KLM Eesti number KLM enda kodulehel), ja vastata mailidele alles >7pv möödudes, on selgus tulnud. Seda tänu KLM Eesti esinduse adekvaatsele reageerimisele.
Mingil kummalisel põhjusel lähevad maksed KLM netibroneeringute eest firmale Global Collect, kes arveldab Eestis eraisiku pangaarvega. Võite südamerahus arve tasuda, piletid tulevad 2pv pärast.

Reisikindlustus lemmikloomale

Mitte ainult inimesed, vaid ka inimese suurimad neljajalgsed sõbrad saavad nüüdsest alates muretult reisima minna. Nimelt pakutakse sellest aastast võimalust teha ka oma koerale haigusekindlustus. Kindlustuspakkuja DogsIncluded sõnul katab kindlustus ka koera ravikulud puhkuse ajal. Lisatasu eest võib koerale osta ka reisi anneulleerimiskindlustuse. Selle abil saab koera omaniku pere oma puhkusereisi kuludeta annulleerida, juhul kui neljajalgne sõber ootamatult enne reisi algust haigestub.Lisaks koertele pakutakse analoogset reisikindlustust ka kasside ja hobuste tarbeks.

Kursused lahutajatele

Uue turunishi koolituste ja kursuste osas on leidnud Rotterdami Rahvaülikool. Sellest nädalast pakutakse seal nimelt koolitust abielu lahutajatele. Korraldajate sõnul on sarnaste koolituste jaoks suur vajadus, seda nii praktilise kui ka psühholoogilise nõustamise osas. Varajagamised, suhted laste ja vanematega, ekskaasast rääkimata, alimendi, see kõik sisaldub kursuse materjalides. Kuigi eesmärgiks on lahutavatele pooltele nõu andmine, loodab rahvaülikool, et pikemaajaline koos koolipingis istumine viib mõnegi paari lahutusplaanidest loobuma.
Lahutuste tõttu elab Hollandis 450 tuhat üksikvanemat, kellest kolmandik on rahalistes raskustes, seda eelkõige ebavõrdse varadejagamise tulemusena.

Klounifoto id-dokumendil lubatud

Hellevoetsluis'i linnakese elanikul õnnestus oma id-kaart edukalt valideerida, hoolimata faktist, et ametliku passifoto asemel esitas ta dokumendile kleebitavaks klounifoto.
Batmani-filmidest tuntud tegelaseks, Jokeriks, tugevalt musta värviga mingitud ning kaabut kandev mees väitis linnavalitsusele et tema elu mõtteks on antud tegelaskuju esitamine. Linnavalitsus jäi seda väidet uskuma, väljatades 35-aastasele naljaninale nii id-kaardi kui juhiloa. Seda hoolimata faktist et...
.. Hollandi siseministeerium kehtestas eelmisel aastal, seoses elektrooniliselt loetavate passide väljastamisega, eriti karmid reeglid dokumendifotodele. Nii ei tohi fotodel naeratada, näoilme peab olema neutraalne ning suu suletud (proovige seda oma väikelastega!). Fotodel on lubatud pearätik, juhul kui see on usulistel põhjustel, ent kogu nägu peab olema nähtav.

Säästlikkus ajaloo prügikasti

Hollandlased on maailmas tuntud kui kokkuhoidlik, mõnede sõnul isegi ihnusele kalduv rahvas. Ent aastal 2000 alanud majanduse allakäik on seda trendi muutnud. Lisaks ebastabiilsele majandusele on aasta-aastalt suurenenud kollektiivsed kohustuslikud maksud erinevatesse fondidesse. Kui 90ndatel aastaltel suudeti keskmiselt kõrvale panna 5% sissetulekutest, siis aastaks 2005 oli see protsent vähenenud koguni 1,5ni. Ka majandusliku taastumise aasta 2006 ei näidanud säästude kasvu.

Reisilise tasuta ööd kohalikega

Reisipisikust nakatunud vähenõudlikud inimesed kes aktiivselt puhkuse ajal korterivahetust harrastavad ning ei pelga võhivõõraste juures diivanil magamist, on teretulnud ka Hollandis. Rahvusvahelisel organisatsioonil Hospitality Group on siin 3000 liiget, kellest 1500 oma diivanit ööbimiseks pakuvad. Enamus neist elab muuseas Amsterdamis! Organisatsiooni kuulub ka liikmeid kelle juures ööbida ei saa, samas oodatakse külalisi enda juurde tasuta kohvile, või pakutakse lausa tasuta linnakeskursiooni. Ideaalne võimalus leida endale kohalik teejuht! HG'l oli eelmisel aastal 110.000 liiget koguni 207st riigist. www.hospitalityclub.org, www.couchsurfing.com, www.holidaylink.com, www.homelink.com, www.exchangeimmo.com, www.homeexchange.com

Magusad uned magnetväljas

Õhus hõljuv kiikvoodi, nii võiks kokku võtta eelmisel aastal Time Magazine poolt parimate leiutiste preemia nominandiks kuulutatud, arhitekt Janjaap Ruijssenaarsi poolt leiutatud moodustise. TV-shop võiks toodet reklaamida lausega: "Mitte kunagi pole olnud tolmu võtmine voodi alt nii kerge!" Magnetvälja mõjul õhus hõljuvat, 3 meetrit pikka ja tuhat kilo kaaluvat plaati hoiavad lakke kargamast vaid neli paari millimeetri paksust terastraati. Magnetmaterjal neodymium kannab hoolt jätkuva magneetilise välja eest, ilma elektrita. Ruijssenaarsi sõnul ei ole voodis magades vaja karta magnetväljade võimalikku kahjulikku mõju, selle neutraliseerib lavatsi terasplaat. Väljad ei mõjuta ei pangakaarte ega laptoppe. Voodit saab tellida arhitektilt, aadressil http://www.hansruijssenaars.nl/. Enne tellimist soovitaks rahakotis inventar teha: voodi hind oli aastal 2006 'vaid' 1,2 miljonit eurot.

Alternatiivne ajaarvamine Amsterdamis

Amsterdami baaride ja restoranide külastajail võib tihti tekkida tunne, et midagi on ajaarvamisega viltu. Baari sulgemist kuulutav töötaja viitab baariseinal ilutsevale kellale, mis 23.00 näitab, samas võid vanduda, et kell on alles 22.45 (alternatiivselt 01.00 ja 00.45 jne). Olgu külastaja mureta, Amsterdamis kehtibki kaks eri aega. Nimelt on kangemat kraami pakkuvad ettevõtted mõelnud välja lihtsa nipi, millega külastajaid ametlikuks sulgemisajaks ukse taha saada. Selleks ongi 'baariaeg', mis õhtuti 15 minutit õigest ajast ees. Sellise totra ja kliendile ebasoodsa nipi põhjuseks on kohalik linnavalitsus. Ettevõtted, kus külastajad peale ametlikku sulgemisaega sees, saavad linnavalitsuselt nimelt 500eur trahvi.

Kunsti maitsmine Amsterdamis

Lähima 8-9 kuu jooksul toimub üheteistkümnes Amsterdami restoranis festival Proeven van Kunst (kunsti maitsmine). Selle raames pakuvad restoranid oma klientidele võimalust nautida kunstipärast erimenüüd, mis serveeritud kunstnike poolt valmistatud taiestel. Lisaks signeeritud taldriku kaasaostu võimalusele toimuvad spetsiaalsed Meet&Greet õhtud, mille käigus klientidel võimalus kunstnikega kohtumiseks.
Sündmuse eristaariks on Amsterdami loomaaias Artis elav orangutang Mota, kelle autoritööd samuti festivali raames kasutusel on.

Hiirte pidu parlamendis

Kui eelmise aasta lõpul valitsukabinetti pääsenud Partij voor de Dieren (partei 'loomade eest') plaan valitsuses läbi suruda õnnestub, saab hiirel kohalikus parlamendis ilmselt pidu olema. PvD soovib nimelt, et Haagis asuvates valitsusehoonetes võimalikult pesitsevaid hiiri enam mürgiga ei hävitataks. Selle asemel soovib partei, et loomakesed elusalt kinni püütaks ning hiljem loodusse lastaks.

2050: kolmandik rahvastikust välismaalased

Kohaliku statistikaameti CBS hinnangul on aastaks 2050 üks kolmandik, 5 miljonit, hollandis elavatest inimestest, välismaise päritoluga. Enamus neist on pärit Türgist ja Marokkost, ent ka Poolast ja mujalt Ida-Euroopast. Aastal 2006 elas Hollandis 3,1 miljonit välismaise päritoluga elanikku.
Välismalased on riigile CBSi sõnul hädavajlikud töökäed. Kiires tempos jätkuva elanikkonna vananemise tõttu suureneb pensionäride arv 2 miljonilt 4le miljonile aastaks 2035, ning vabanenud töökohad on vaja täita.
2000ndatel aastatel alanud halvenenud majandusliku olukorra ning karmistunud immigratsioonipoliitika tõttu on sisserändajate arv viimastel aastatel drastiliselt vähenenenud. Kui aastal 2001 saabus riiki 130.000 uut töötajat, siis eelmisel aastal oli see arv vaid 90.000.

Kurioosseid äriplaane: Amsterdami sadam

Aastal 2001 valminud ja 128 miljonit eurot maksma läinud Amsterdami sadam, asutajate sõnul maailma modernseim konteinerterminaal, ei olnud aastaks 2005 suutnud vastu võtta ja teenindada ühtki klienti. Konteinterlaevade lemmiksadamaks on endiselt Rotterdam.

Asüülitaotlejate arv drastiliselt vähenenud

Viimase 3 aasta jooksul on Hollandis asüüli taotlevate inimeste hulk drastiliselt vähenenud, kuigi valitsus hirmutab kohalikke jätkuvalt immigrantide arvu kasvuga.
Aastal 1999 taotles asüüli ca 60.000 inimest, alatest aastast 2000, peale immigratsiooniminstri Rita Verdonki võimuletulekut, hakkas see arv kiiresti vähenema. Aastal 2000 soovis asüüli 43.000, aastal 2004 vaid 9.800 ning aastal 2005 vaid 6 tuhande isiku ringis.
COA (asüülitaotlejate vastuvõtukeskus) on pidanud sulgema juba 35 vastvõtukeskust 120st, arvatavasti säilitatakse ülejäänuist maksimaalselt 50.

27 miljardit peidus

Vastavalt kohaliku maksuameti arvestustele peidavad umbes 100.000-200.000 hollandlast EU-maade pankades raha koguväärtusega 27 miljardit eurot. Hinnang põhineb rahvusvahelisel kokkuleppel, mille kohaselt EU riikide pangad vahetavad omavahel andmeid pangaarvete omanike ning neile makstavate intresside kohta. Dividendide kohta andmevahetust ei toimu, seega on aktsiateomanikud väljaspool kontrolli. Lisaks ei avalikusta hoiuste andmeid Luxemburg, Austria ning Shveits, seega on maksuameti eest varjatava raha hulk tunduvalt suurem.
Hollandis on ametlikult registreeritud umbes 170 tuhat euromiljonäri, see on ~1% rahvaarvust.

Adopteerigem!?

Hollandis on üha enam populaarsust kogumas igasugune heategevus. Traditsiooniliste annetuste kõrval on turul ka esmapilgul kummalisena tunduvaid aktsioone. "Adopteeri...." on üks neist. Adopteerida saab näiteks
- vanaemasid, kuutasu 22.70EUR (www.dorcas.nl). Raha läheb finantsraskustes olevatele vanuritele Ida-Euroopas, Kesk-Idas ja Aafrikas. Donaatorid saavad adopteerituga soovi korral kirjavahetusse astuda.
- õunapuid, aastamaks 29.50EUR (www.adopteereenappelboom.nl). Adopteeritud puu saab donaatori nimesildi. Viimane võib oma puukest läbi veebikaamera vaadata ning saab õunu puu otsast noppida.
- hülgepoegi, aastamaks alates 35EUR (www.ecomare.nl). Annetuse eest hooldatakse vanemateta jäänud hülgepoegi ning lastakse need hiljem tagasi merre.
- kanu, aastamaks 29.50 (www.adopteerenkip.nl). Raha läheb kanadele elamisväärsete tingimuste loomiseks. Donaator saab igakuiselt 6 'oma' bioloogilise kana muna ning võib soovi korral kanakese igapäevaelu läbi veebikaamera jälgida.
- ameerika sõdurihaudu, adopteerimistasu puudub, haua hooldamistasu vastavalt südametunnistusele (www.adoptiegraven-margraten.nl)

Kuriteopaik Amsterdam

Fotograafiamuuseumis Foam on alates 19ndast jaanuarist kui 25nda veebruarini väljas näitus Plaats Delict Amsterdam (kuriteopaik Amsterdam). Linna poitseiarhiiv on vaatamiseks avalikustanud osa vastavaid fotosid ajavahemikust 1965-1985. Tulekahjudest laastatud hooned, avariid ja loomulikult surnud inimesed. Korraldajate sõnul näidatakse nii metsikut vägivalda kui kurjakuulutavat ilu. www.foam.nl

Tormikaoses Holland

Hollandisse jõudnud torm on põhjustanud riigis suure kaose. Tuule, kiirusega 100 km, puhanguti kuni 130km tunnis, ning jätkuva vihma tõttu on siseministeeriumi kriisiosakond välja kuulutanud hädaolukorra, seda esimest korda ajaloos. Inimesi palutakse hoonetest mitte väljuda, ja jääda sinna kus nad on.

Schipholi lennujaamas ähvardab kaela kukkuda 1 ja 2 terminali katus. Lennud on suures osas annulleritud. Tunnis suudetakse teenindada vaid 20 lendu, võrdluseks tavapäeva tipptunnil 6 lendu minutis.
Amsterdami ja Utrechti keskvaksalid on suletud, esimese katus on varisemisohus. Rongiliiklus on peatatud. Utrechti messikeskuses on avatud ajutine peavari umbes tuhandele reisjale, kes olude sunnil koju ole ei saanud sõita. Amsterdamis ja mujal linnades organiseeritakse analoogseid kriisikeskusi.
Laevaliiklus on peatatud, samuti ei lenda kiirabihelikotperid. Põhimaanteed A2, A9 ja A27 on osaliselt suletud üleujutuste tõttu, samuti ähvardavad sõidukitele kaela kukkuda maanteääri palistavad mürapaneelid. 150 liiklusõnnetust on suur. Mitmed hooned on osaliselt kokku varisenud. Hommikul kukkus Utrechti ülikooli hoonele kraana, põhjustades hoone ülemise korruse sissevarisemise. Varingutes ning langenud puude all hukkunuid on viis.
Friisimaal on suletud sillad, Rotterdamis Erasmusbrug . Rotterdami sadamas voolas merre 1600 kuupmeetrit õli, peale seda kui kai ääres olnud laev tormi tõttu vigastada sai.
Mereäärsed asulad on oma veesõidukid kuivale tõmmanud. Veepumbad töötavad ülevõimsusel, selleks et üha kiiremini tõusvat veepinda kontrolli all hoida. Hetkel on teatatud kahe kaubalaeva uppumisohust.
Kriisiolukorra tõttu ei soovitata kodudest väljuda, mitmetes asulates on õhk paks ringi lendavatest katusetükkidest ning okstest. Tormi haripunkt peaks saabuma kella 20 ja 21 vahel.

Raisatud sööki 3 mlrd eur eest

Hollandlased viskavad igal aastal minema enam kui 2,1 miljardi euro väärtuses söögikraami.
Sellise avalduse tegi kohalik põllumajandusministeerium. Vastuseks avaldusele kutsutakse elanikke üles tihemini kauplusi külastama, mille tulemusena peaks külmkapide sisu tihedamini uuenema ning äravisatud söögi hulk vähenema.
Hetkel käib hollandlane nädala jooksul keskmiselt 2,5 korda poes süüa ostmas. Harvade poeskäikude põhjuseks on ilmselt riigis valitsevad konservatiivsed kaupluste lahtiolekuajad. Tööpäeviti on need avatud enamasti kella 18ni, mõned kella 19ni ning üksikud kella 20ni. Pühapäeviti on kauplused suletud, mitmetes regioonides ja linnades peavad kaupmehed pühapäevase lahtioleku eest kopsakat lisatasu maksma.
Tootmisketis põllumees-kauplus-ostja läheb lisaks raisku 1 miljardi euro eest toiduaineid.

Ainult taimetoitlastele

Werkhoveni külas asuvale Beverweerdi maavaldusel asuv loss loodetakse ümber ehitada vanurite hooldekodu, kuhu võivad elama asuda ainult taimetoitlased. Vanurid, kes keskuses elada soovivad, peavad alla kirjutama vastavale dokumendile. Kes salaja siiski liha naudib, lendab otsekohe välja, teatab projekti juhtiv Philadelphia Taimetoitlaste keskus. Nende sõnul on taimetoitlastel teatud kindel visioon elust, ning nad soovivad väga koos teiste omasugustega koos elada.

Putukad päästavad planeedi

Harvad pole need juhud, kus lapsevanemad teineteisele õuduse ja vastikusega räägivad oma võsukeste putukasöömisjuhtudest. Pole teada, kui suur on nende inimest arv, kes seda harrastust ka täiskasvanuna jätkavad. Ent neid leidub. Wageningeni ülikool korraldas täiskasvanud putukasööjatele koguni oma festivali. Kokku tuli küüslaugu, soola ja pipraga maitsestatud ja praetud olendeid sööma 1747 huvilist. Friteeritud ritsikad põhjustasid koguni järjekorra, jahuussidest tort nii suurt populaarsust ei leidnud.
Wageningeni ülikool on lõpetamas uuringuid, mille tulemusena on tõestatud putukate sobivus loomse valgu asendajana, seda oma kõrge toiteväärtuse tõttu. Kellele tundub vastikuna putukaid süüa, peaks edaspidi lihaasendajaid ostes tähelepanelikult pakendil oleva infoga tutvuma.

Hõbeuisud: muinasjutt?

Kes meist ei teaks Hans Brinkerit raamatust Hõbeuisud ning kuulsaid uisuretki Hollandi jäätunud kanalitel? Kahjuks on tegu eksootiliseks muutunud ajaviitega: viimast korda jäätusid kanalid piisavalt Elfstedetochti korraldamiseks täna täpselt 10 aastat tagasi.

Juba aastast 1909 korraldatavat Elfstedetochti, 11 linna vahel korraldatavat 200kilomeetrist uisutamisvõistlust peavad kohalikud kõige kaunimaks ja parimaks spordisündmuseks ning sellest on toimumise korral osa võtnud tuhandeid inimesi.
Enamus hollandlastest hoiab detsembri lõpus ja aastavahetusel kõvasti pöialt, et talv lõpuks saabuks, ent ühe soenevad temperatuurid annavad põhjust arvata, et vanade meistrite maalidel nii tavalisena kujutatud hollandlased uiskudel on muutumas samasuguseks müüdiks kui lennuvõimetu linnu dodo olemasolu.
Muide, eelpoolnimetatud, ameeriklanna kirjutatud raamatut teadis Hollandis mõni aasta tagasi vaid käputäis inimesi :D

Uus ravim: heroiin

Grupp teadlasi Ravimite Hindamiskolledzhist on leidnud, et diacetylmorfiin, teisisõnu heroiin, omab ravivat mõju. Alates detsembri lõpust on heroiin Hollandis ametlikuks ravimiks registreeritud.
Diacetylmorfiini võidakse määrata ravimina kauaaegsetele heroiinisõltlastele, keda tavameetodid, nende hulgas igasugused teraapiad ning metadooniannused, sõltuvusest lahtisaamisel ei aita. Amsterdamis leidub selliseid ravialuseid saja ringis.
Heroiini jagatakse raudse järelvalve all selleks spetsiaalselt välja valitud kliinikutes. Ravimit manustatakse inhalatsiooni või süstimise teel.

Ministripalk väiksem telediktori omast

Seitse riigitelevisiooni töötajat teenisid eelmisel aastal enam kui 158.000 eurot, mis on keskmine ministripalk Hollandis. Nende töötajate seas on kolm telediktorit. Parim neist teenis aasta jooksul 369.000 eurot. Kolm ülejäänut kuuluvad televisiooni nõukogu juhatusse ning üks seitsmest on seeniorkonsultant. Televisiooni nõukogu esimees teenis eelmisel aastal 'vaid'202.000 eurot.
Miinimumpalk (brutto) oli eelmisel aastal ca 1280eurot, mis teeb aastapalgaks 15.360eurot.

Vähemusrahvused riigitelevisiooni!

Kohalik riigitelevisioon kohustas end käesolevast aastast kinni pidama kindlast kvoodist, näitamaks teles mitte-kohalikke stuudiokülalisi ning presentaatoreid ja tootma enam multikultuurseid saateid. Sellega loodetakse saavutada realistlikkumat läbilõiget potensiaalsest vaatajaskonnast.

Nii näiteks peaks ülipopulaarse peresaate Praatjesmakers (sari 'lapsesuu ei valeta') 10 lapskülalise ses olema vähemalt üks mittehollandlane. Väikelastele mõeldud saate Bumba esinejatest peab vähemalt üks kaheksast näidatavast olema 'selgelt pärit teiselt kontinendilt'.

Ka draamasarjade autoreid ei hellitata. Siingi nõutakse kirjutajatelt enam multikultuurseid tegelasi, näiteks peavad tulevikus olema vähemalt 7 17nest ülipopulaarse krimiseeria Keyzer&De Boer osast puudutama kohalikku kirjut ühiskonda.

Üleriigilisse uuringusse mille tulemusena peaks saama kaardistatud immigrantide vaatamiseelistused, investeeritakse 2 miljonit eurot. Eelpoolnimetatud muudatuste sisseviimiseks kavatsetakse valitsuselt nõuda koguni 125 miljonit eurot.

Jääb vaid üle oodata millal hakatakse siingi eestikeelseid saateid tegema :P