Amsterdam ja immigrandid 2007

Sel aastal investerib Amsterdami linn 90 miljonit eurot, uuendamaks plaani, millega immigrante kohalikku ühiskonda integreeritakse. Plaani kohaselt peaksid linnaosavalitsuste juurde moodustatama spetsiaalsed integreerumiskeskused, kus lisaks koolitustele ka informatsiooni jagatakse. Uuenduseks on ka see et igühel on võimalus koheselt integreerumiskursusega alustada. Siiani on see aeg halvimal juhul olnud koguni 6-7 kuud.

Teatud osale immigrantidest teeb linnavalitsus pakkumise integratsioonikursuseks. Kursust soovitatakse nii uusimmigrantidele, kui ka neile kes juba aastakümneid riigis elavad ent sellist kursust läbinud pole. EU liikmesriikidest pärit elanikele kutset ei saadeta, küll aga peaks kutsutavate hulka teoreetiliselt kuuluma näiteks austraallased, jaapanlased ja ameeriklased. Pakkumine-kutse tähendab siinjuures viiskas vormis sõnastatud osalemiskohustust. Sel aastal osaleb kursustel koguni 15 tuhat linnaelanikku.

Suurimaks muudatuseks eelneva integratsioonipoliitikaga võrreldes on kohustuslik lõpueksam, milles testitakse keeleoskust, praktilisi teadmisi, eluliste olukordade lahendamist ning teadmisi kohalikust ühiskonnast.

Integratsioonikursuse tasu on 270 eur. Osalejad peavad selle ise tasuma, linnavalitsus on lubanud vajaduse korral aidata selle jaoks laenu saamisega. Kui kursused ja eksam 3 aasta jooksul edukalt õnnestub läbida, saab kursusetasu osaliselt tagasi.

Humalamärjuke nüüd ka koertele

Kohalik õlletootja on hoolitsenud selle eest, et ka õllefännide neljajalgsed sõbrad peremehe samuti lemmikjoogist mõnu saaksid tunda. Zeelandis asuv pruulimistöökoda sai hiljuti valmis esimese laari, 3500 liitrit, alkoholivaba õlu Kwispelbier. Süsinikuvaba, loomaliha sisaldav õlu on müügis lemmikloomakauplustes.
Õlle loojate sõnul oli vajadus analoogse toote jaoks juba ammu olemas, nende sõnul pole 'koerale midagi rahustavamat kui lonks õlut'. Jääb vaid üle oodata millal õlu ka baarides ja restoranides müügile tuleb, siis saavad peremees ja ta neljajalgne sõber koos õllekest libistada.

Kahejalgne kiipkaart

Popid võttmehoidjad ja kiipkaardid ei olnud piisavalt originaalsed sissepääsuks Baja Beach Club'i VIP-ruumidesse Rotterdamis. Klubi kaasosanik Conrad Chase lihtsalt pidi oma konkurendid millegi originaalsega üle trumpama.
Ilmselt on see korda läinud. Uueks identifitseerimisvormiks tema klubis on RFID-chip. Pole mõtet lasta end nimest eksitada, tegu ei ole traditsioonilise kiipkaardiga vaid spetsiaalse, riisitera suuruse kiibiga, mis omaniku kehasse, naha alla paigaldatakse.
Mõtte autori sõnul on sellise identifitseerimisvormi eelised sulaselged. "Külalisel pole vaja oma kotti klubisse kaasa võtta: kõnnid lihtsalt skanneritest mööda ja klubi teab momentaalselt, kes sa oled ja milline su saldo on. Kiibiga pääseb samamoodi VIP-ruumidesse. Ja lisaks saad sa automaatselt arveid maksta. Piisab lihtsalt oma õla paljastamisest kaardilugejale, ning summa debiteeritakse automaatselt su klubiarvelt." Chase ei ole kindel milliste probleemidega puutuvad kahejalgsed kiipkaardid kokku lennujaamade turvaväravates või röntgeniaparaadi all, ent tema muretust see ei kõiguta: "Igaüks tahab olla kiibitatud, ma olen selles kindel!"
Kiipe paigaldatakse soovijatele süstides. Seda võib 125 euro eest teha perearst.

Riigi suurim hotell Amsterdami

Amsterdami idapoolne linnaosa Oosterdokseiland valmistub Hollandi suurima, 200 tuhande ruutmeetrise hotelli ehituseks. Aastal 2012 avatavat hotelli hakkab opereerima Londoni firma City Inn Ltd. Hotell on varustatud erinevate restoranide ning mitmete konverentsivõimalustega. 1600-kohane maa-alune parkla võidab ilmselt poolehoidu ka kohalike hulgas, kellele igapäevane parkimiskoha otsimine peavalu valmistab.
Planeeritud 550 hotellituba peaks leevendama aastakümneid väldanud hotellimajutuse põuda Amsterdamis. Loodetavasti langevad sellest tingituna ka majutuse hinnad.

Aastaks 2015 on Amsterdami linnal vaja turistidevoolu rahuldamiseks ehitada kuni sada uut hotelli. Vastasel juhul stagneerub turistide huvi ning arv. Sellisel järeldusele jõudis Amsterdami linnaplaneerimise komisjon peale vastava uuringu läbiviimist. Linnal on uuringutulemuste kohaselt vaja koguni 10-13 tuhat uut voodikohta.

Maksed KLM netipiletite eest eraisikule

Kahe viimase nädala jooksul isikliku kogemuse võrra rikkamaks saanuna tahaks hoiatada umbusklikke, kes KLM pileteid netist broneerivad (väljumine Tallinnast). Emailiga saadetavas broneeringukinnituses on makse saajaks nimelt eraisiku nimi. Samas mailis olev pangaarve number Yhispangas on samuti eraisiku oma, seega võib nii mõneski broneerijas tekkida kahtlus andmete õigsuse kohta.

Peale mitmeid päevi kestvaid uuringuid maili ja telefoni teel, mille käigus suutis KLM teeninduskeskus suunata küsijat nii Etioopiasse (Eesti kuulub meil Etioopia alla! jne) kui ka lugematutele nõututele (meie ei tea miskit, ehk xyz teab) või mittetoimivatele numbritele(näiteks KLM Eesti number KLM enda kodulehel), ja vastata mailidele alles >7pv möödudes, on selgus tulnud. Seda tänu KLM Eesti esinduse adekvaatsele reageerimisele.
Mingil kummalisel põhjusel lähevad maksed KLM netibroneeringute eest firmale Global Collect, kes arveldab Eestis eraisiku pangaarvega. Võite südamerahus arve tasuda, piletid tulevad 2pv pärast.

Reisikindlustus lemmikloomale

Mitte ainult inimesed, vaid ka inimese suurimad neljajalgsed sõbrad saavad nüüdsest alates muretult reisima minna. Nimelt pakutakse sellest aastast võimalust teha ka oma koerale haigusekindlustus. Kindlustuspakkuja DogsIncluded sõnul katab kindlustus ka koera ravikulud puhkuse ajal. Lisatasu eest võib koerale osta ka reisi anneulleerimiskindlustuse. Selle abil saab koera omaniku pere oma puhkusereisi kuludeta annulleerida, juhul kui neljajalgne sõber ootamatult enne reisi algust haigestub.Lisaks koertele pakutakse analoogset reisikindlustust ka kasside ja hobuste tarbeks.

Kursused lahutajatele

Uue turunishi koolituste ja kursuste osas on leidnud Rotterdami Rahvaülikool. Sellest nädalast pakutakse seal nimelt koolitust abielu lahutajatele. Korraldajate sõnul on sarnaste koolituste jaoks suur vajadus, seda nii praktilise kui ka psühholoogilise nõustamise osas. Varajagamised, suhted laste ja vanematega, ekskaasast rääkimata, alimendi, see kõik sisaldub kursuse materjalides. Kuigi eesmärgiks on lahutavatele pooltele nõu andmine, loodab rahvaülikool, et pikemaajaline koos koolipingis istumine viib mõnegi paari lahutusplaanidest loobuma.
Lahutuste tõttu elab Hollandis 450 tuhat üksikvanemat, kellest kolmandik on rahalistes raskustes, seda eelkõige ebavõrdse varadejagamise tulemusena.

Klounifoto id-dokumendil lubatud

Hellevoetsluis'i linnakese elanikul õnnestus oma id-kaart edukalt valideerida, hoolimata faktist, et ametliku passifoto asemel esitas ta dokumendile kleebitavaks klounifoto.
Batmani-filmidest tuntud tegelaseks, Jokeriks, tugevalt musta värviga mingitud ning kaabut kandev mees väitis linnavalitsusele et tema elu mõtteks on antud tegelaskuju esitamine. Linnavalitsus jäi seda väidet uskuma, väljatades 35-aastasele naljaninale nii id-kaardi kui juhiloa. Seda hoolimata faktist et...
.. Hollandi siseministeerium kehtestas eelmisel aastal, seoses elektrooniliselt loetavate passide väljastamisega, eriti karmid reeglid dokumendifotodele. Nii ei tohi fotodel naeratada, näoilme peab olema neutraalne ning suu suletud (proovige seda oma väikelastega!). Fotodel on lubatud pearätik, juhul kui see on usulistel põhjustel, ent kogu nägu peab olema nähtav.

Säästlikkus ajaloo prügikasti

Hollandlased on maailmas tuntud kui kokkuhoidlik, mõnede sõnul isegi ihnusele kalduv rahvas. Ent aastal 2000 alanud majanduse allakäik on seda trendi muutnud. Lisaks ebastabiilsele majandusele on aasta-aastalt suurenenud kollektiivsed kohustuslikud maksud erinevatesse fondidesse. Kui 90ndatel aastaltel suudeti keskmiselt kõrvale panna 5% sissetulekutest, siis aastaks 2005 oli see protsent vähenenud koguni 1,5ni. Ka majandusliku taastumise aasta 2006 ei näidanud säästude kasvu.

Reisilise tasuta ööd kohalikega

Reisipisikust nakatunud vähenõudlikud inimesed kes aktiivselt puhkuse ajal korterivahetust harrastavad ning ei pelga võhivõõraste juures diivanil magamist, on teretulnud ka Hollandis. Rahvusvahelisel organisatsioonil Hospitality Group on siin 3000 liiget, kellest 1500 oma diivanit ööbimiseks pakuvad. Enamus neist elab muuseas Amsterdamis! Organisatsiooni kuulub ka liikmeid kelle juures ööbida ei saa, samas oodatakse külalisi enda juurde tasuta kohvile, või pakutakse lausa tasuta linnakeskursiooni. Ideaalne võimalus leida endale kohalik teejuht! HG'l oli eelmisel aastal 110.000 liiget koguni 207st riigist. www.hospitalityclub.org, www.couchsurfing.com, www.holidaylink.com, www.homelink.com, www.exchangeimmo.com, www.homeexchange.com

Magusad uned magnetväljas

Õhus hõljuv kiikvoodi, nii võiks kokku võtta eelmisel aastal Time Magazine poolt parimate leiutiste preemia nominandiks kuulutatud, arhitekt Janjaap Ruijssenaarsi poolt leiutatud moodustise. TV-shop võiks toodet reklaamida lausega: "Mitte kunagi pole olnud tolmu võtmine voodi alt nii kerge!" Magnetvälja mõjul õhus hõljuvat, 3 meetrit pikka ja tuhat kilo kaaluvat plaati hoiavad lakke kargamast vaid neli paari millimeetri paksust terastraati. Magnetmaterjal neodymium kannab hoolt jätkuva magneetilise välja eest, ilma elektrita. Ruijssenaarsi sõnul ei ole voodis magades vaja karta magnetväljade võimalikku kahjulikku mõju, selle neutraliseerib lavatsi terasplaat. Väljad ei mõjuta ei pangakaarte ega laptoppe. Voodit saab tellida arhitektilt, aadressil http://www.hansruijssenaars.nl/. Enne tellimist soovitaks rahakotis inventar teha: voodi hind oli aastal 2006 'vaid' 1,2 miljonit eurot.

Alternatiivne ajaarvamine Amsterdamis

Amsterdami baaride ja restoranide külastajail võib tihti tekkida tunne, et midagi on ajaarvamisega viltu. Baari sulgemist kuulutav töötaja viitab baariseinal ilutsevale kellale, mis 23.00 näitab, samas võid vanduda, et kell on alles 22.45 (alternatiivselt 01.00 ja 00.45 jne). Olgu külastaja mureta, Amsterdamis kehtibki kaks eri aega. Nimelt on kangemat kraami pakkuvad ettevõtted mõelnud välja lihtsa nipi, millega külastajaid ametlikuks sulgemisajaks ukse taha saada. Selleks ongi 'baariaeg', mis õhtuti 15 minutit õigest ajast ees. Sellise totra ja kliendile ebasoodsa nipi põhjuseks on kohalik linnavalitsus. Ettevõtted, kus külastajad peale ametlikku sulgemisaega sees, saavad linnavalitsuselt nimelt 500eur trahvi.

Kunsti maitsmine Amsterdamis

Lähima 8-9 kuu jooksul toimub üheteistkümnes Amsterdami restoranis festival Proeven van Kunst (kunsti maitsmine). Selle raames pakuvad restoranid oma klientidele võimalust nautida kunstipärast erimenüüd, mis serveeritud kunstnike poolt valmistatud taiestel. Lisaks signeeritud taldriku kaasaostu võimalusele toimuvad spetsiaalsed Meet&Greet õhtud, mille käigus klientidel võimalus kunstnikega kohtumiseks.
Sündmuse eristaariks on Amsterdami loomaaias Artis elav orangutang Mota, kelle autoritööd samuti festivali raames kasutusel on.

Hiirte pidu parlamendis

Kui eelmise aasta lõpul valitsukabinetti pääsenud Partij voor de Dieren (partei 'loomade eest') plaan valitsuses läbi suruda õnnestub, saab hiirel kohalikus parlamendis ilmselt pidu olema. PvD soovib nimelt, et Haagis asuvates valitsusehoonetes võimalikult pesitsevaid hiiri enam mürgiga ei hävitataks. Selle asemel soovib partei, et loomakesed elusalt kinni püütaks ning hiljem loodusse lastaks.

2050: kolmandik rahvastikust välismaalased

Kohaliku statistikaameti CBS hinnangul on aastaks 2050 üks kolmandik, 5 miljonit, hollandis elavatest inimestest, välismaise päritoluga. Enamus neist on pärit Türgist ja Marokkost, ent ka Poolast ja mujalt Ida-Euroopast. Aastal 2006 elas Hollandis 3,1 miljonit välismaise päritoluga elanikku.
Välismalased on riigile CBSi sõnul hädavajlikud töökäed. Kiires tempos jätkuva elanikkonna vananemise tõttu suureneb pensionäride arv 2 miljonilt 4le miljonile aastaks 2035, ning vabanenud töökohad on vaja täita.
2000ndatel aastatel alanud halvenenud majandusliku olukorra ning karmistunud immigratsioonipoliitika tõttu on sisserändajate arv viimastel aastatel drastiliselt vähenenenud. Kui aastal 2001 saabus riiki 130.000 uut töötajat, siis eelmisel aastal oli see arv vaid 90.000.

Kurioosseid äriplaane: Amsterdami sadam

Aastal 2001 valminud ja 128 miljonit eurot maksma läinud Amsterdami sadam, asutajate sõnul maailma modernseim konteinerterminaal, ei olnud aastaks 2005 suutnud vastu võtta ja teenindada ühtki klienti. Konteinterlaevade lemmiksadamaks on endiselt Rotterdam.

Asüülitaotlejate arv drastiliselt vähenenud

Viimase 3 aasta jooksul on Hollandis asüüli taotlevate inimeste hulk drastiliselt vähenenud, kuigi valitsus hirmutab kohalikke jätkuvalt immigrantide arvu kasvuga.
Aastal 1999 taotles asüüli ca 60.000 inimest, alatest aastast 2000, peale immigratsiooniminstri Rita Verdonki võimuletulekut, hakkas see arv kiiresti vähenema. Aastal 2000 soovis asüüli 43.000, aastal 2004 vaid 9.800 ning aastal 2005 vaid 6 tuhande isiku ringis.
COA (asüülitaotlejate vastuvõtukeskus) on pidanud sulgema juba 35 vastvõtukeskust 120st, arvatavasti säilitatakse ülejäänuist maksimaalselt 50.

27 miljardit peidus

Vastavalt kohaliku maksuameti arvestustele peidavad umbes 100.000-200.000 hollandlast EU-maade pankades raha koguväärtusega 27 miljardit eurot. Hinnang põhineb rahvusvahelisel kokkuleppel, mille kohaselt EU riikide pangad vahetavad omavahel andmeid pangaarvete omanike ning neile makstavate intresside kohta. Dividendide kohta andmevahetust ei toimu, seega on aktsiateomanikud väljaspool kontrolli. Lisaks ei avalikusta hoiuste andmeid Luxemburg, Austria ning Shveits, seega on maksuameti eest varjatava raha hulk tunduvalt suurem.
Hollandis on ametlikult registreeritud umbes 170 tuhat euromiljonäri, see on ~1% rahvaarvust.

Adopteerigem!?

Hollandis on üha enam populaarsust kogumas igasugune heategevus. Traditsiooniliste annetuste kõrval on turul ka esmapilgul kummalisena tunduvaid aktsioone. "Adopteeri...." on üks neist. Adopteerida saab näiteks
- vanaemasid, kuutasu 22.70EUR (www.dorcas.nl). Raha läheb finantsraskustes olevatele vanuritele Ida-Euroopas, Kesk-Idas ja Aafrikas. Donaatorid saavad adopteerituga soovi korral kirjavahetusse astuda.
- õunapuid, aastamaks 29.50EUR (www.adopteereenappelboom.nl). Adopteeritud puu saab donaatori nimesildi. Viimane võib oma puukest läbi veebikaamera vaadata ning saab õunu puu otsast noppida.
- hülgepoegi, aastamaks alates 35EUR (www.ecomare.nl). Annetuse eest hooldatakse vanemateta jäänud hülgepoegi ning lastakse need hiljem tagasi merre.
- kanu, aastamaks 29.50 (www.adopteerenkip.nl). Raha läheb kanadele elamisväärsete tingimuste loomiseks. Donaator saab igakuiselt 6 'oma' bioloogilise kana muna ning võib soovi korral kanakese igapäevaelu läbi veebikaamera jälgida.
- ameerika sõdurihaudu, adopteerimistasu puudub, haua hooldamistasu vastavalt südametunnistusele (www.adoptiegraven-margraten.nl)

Kuriteopaik Amsterdam

Fotograafiamuuseumis Foam on alates 19ndast jaanuarist kui 25nda veebruarini väljas näitus Plaats Delict Amsterdam (kuriteopaik Amsterdam). Linna poitseiarhiiv on vaatamiseks avalikustanud osa vastavaid fotosid ajavahemikust 1965-1985. Tulekahjudest laastatud hooned, avariid ja loomulikult surnud inimesed. Korraldajate sõnul näidatakse nii metsikut vägivalda kui kurjakuulutavat ilu. www.foam.nl

Tormikaoses Holland

Hollandisse jõudnud torm on põhjustanud riigis suure kaose. Tuule, kiirusega 100 km, puhanguti kuni 130km tunnis, ning jätkuva vihma tõttu on siseministeeriumi kriisiosakond välja kuulutanud hädaolukorra, seda esimest korda ajaloos. Inimesi palutakse hoonetest mitte väljuda, ja jääda sinna kus nad on.

Schipholi lennujaamas ähvardab kaela kukkuda 1 ja 2 terminali katus. Lennud on suures osas annulleritud. Tunnis suudetakse teenindada vaid 20 lendu, võrdluseks tavapäeva tipptunnil 6 lendu minutis.
Amsterdami ja Utrechti keskvaksalid on suletud, esimese katus on varisemisohus. Rongiliiklus on peatatud. Utrechti messikeskuses on avatud ajutine peavari umbes tuhandele reisjale, kes olude sunnil koju ole ei saanud sõita. Amsterdamis ja mujal linnades organiseeritakse analoogseid kriisikeskusi.
Laevaliiklus on peatatud, samuti ei lenda kiirabihelikotperid. Põhimaanteed A2, A9 ja A27 on osaliselt suletud üleujutuste tõttu, samuti ähvardavad sõidukitele kaela kukkuda maanteääri palistavad mürapaneelid. 150 liiklusõnnetust on suur. Mitmed hooned on osaliselt kokku varisenud. Hommikul kukkus Utrechti ülikooli hoonele kraana, põhjustades hoone ülemise korruse sissevarisemise. Varingutes ning langenud puude all hukkunuid on viis.
Friisimaal on suletud sillad, Rotterdamis Erasmusbrug . Rotterdami sadamas voolas merre 1600 kuupmeetrit õli, peale seda kui kai ääres olnud laev tormi tõttu vigastada sai.
Mereäärsed asulad on oma veesõidukid kuivale tõmmanud. Veepumbad töötavad ülevõimsusel, selleks et üha kiiremini tõusvat veepinda kontrolli all hoida. Hetkel on teatatud kahe kaubalaeva uppumisohust.
Kriisiolukorra tõttu ei soovitata kodudest väljuda, mitmetes asulates on õhk paks ringi lendavatest katusetükkidest ning okstest. Tormi haripunkt peaks saabuma kella 20 ja 21 vahel.

Raisatud sööki 3 mlrd eur eest

Hollandlased viskavad igal aastal minema enam kui 2,1 miljardi euro väärtuses söögikraami.
Sellise avalduse tegi kohalik põllumajandusministeerium. Vastuseks avaldusele kutsutakse elanikke üles tihemini kauplusi külastama, mille tulemusena peaks külmkapide sisu tihedamini uuenema ning äravisatud söögi hulk vähenema.
Hetkel käib hollandlane nädala jooksul keskmiselt 2,5 korda poes süüa ostmas. Harvade poeskäikude põhjuseks on ilmselt riigis valitsevad konservatiivsed kaupluste lahtiolekuajad. Tööpäeviti on need avatud enamasti kella 18ni, mõned kella 19ni ning üksikud kella 20ni. Pühapäeviti on kauplused suletud, mitmetes regioonides ja linnades peavad kaupmehed pühapäevase lahtioleku eest kopsakat lisatasu maksma.
Tootmisketis põllumees-kauplus-ostja läheb lisaks raisku 1 miljardi euro eest toiduaineid.

Ainult taimetoitlastele

Werkhoveni külas asuvale Beverweerdi maavaldusel asuv loss loodetakse ümber ehitada vanurite hooldekodu, kuhu võivad elama asuda ainult taimetoitlased. Vanurid, kes keskuses elada soovivad, peavad alla kirjutama vastavale dokumendile. Kes salaja siiski liha naudib, lendab otsekohe välja, teatab projekti juhtiv Philadelphia Taimetoitlaste keskus. Nende sõnul on taimetoitlastel teatud kindel visioon elust, ning nad soovivad väga koos teiste omasugustega koos elada.

Putukad päästavad planeedi

Harvad pole need juhud, kus lapsevanemad teineteisele õuduse ja vastikusega räägivad oma võsukeste putukasöömisjuhtudest. Pole teada, kui suur on nende inimest arv, kes seda harrastust ka täiskasvanuna jätkavad. Ent neid leidub. Wageningeni ülikool korraldas täiskasvanud putukasööjatele koguni oma festivali. Kokku tuli küüslaugu, soola ja pipraga maitsestatud ja praetud olendeid sööma 1747 huvilist. Friteeritud ritsikad põhjustasid koguni järjekorra, jahuussidest tort nii suurt populaarsust ei leidnud.
Wageningeni ülikool on lõpetamas uuringuid, mille tulemusena on tõestatud putukate sobivus loomse valgu asendajana, seda oma kõrge toiteväärtuse tõttu. Kellele tundub vastikuna putukaid süüa, peaks edaspidi lihaasendajaid ostes tähelepanelikult pakendil oleva infoga tutvuma.

Hõbeuisud: muinasjutt?

Kes meist ei teaks Hans Brinkerit raamatust Hõbeuisud ning kuulsaid uisuretki Hollandi jäätunud kanalitel? Kahjuks on tegu eksootiliseks muutunud ajaviitega: viimast korda jäätusid kanalid piisavalt Elfstedetochti korraldamiseks täna täpselt 10 aastat tagasi.

Juba aastast 1909 korraldatavat Elfstedetochti, 11 linna vahel korraldatavat 200kilomeetrist uisutamisvõistlust peavad kohalikud kõige kaunimaks ja parimaks spordisündmuseks ning sellest on toimumise korral osa võtnud tuhandeid inimesi.
Enamus hollandlastest hoiab detsembri lõpus ja aastavahetusel kõvasti pöialt, et talv lõpuks saabuks, ent ühe soenevad temperatuurid annavad põhjust arvata, et vanade meistrite maalidel nii tavalisena kujutatud hollandlased uiskudel on muutumas samasuguseks müüdiks kui lennuvõimetu linnu dodo olemasolu.
Muide, eelpoolnimetatud, ameeriklanna kirjutatud raamatut teadis Hollandis mõni aasta tagasi vaid käputäis inimesi :D

Uus ravim: heroiin

Grupp teadlasi Ravimite Hindamiskolledzhist on leidnud, et diacetylmorfiin, teisisõnu heroiin, omab ravivat mõju. Alates detsembri lõpust on heroiin Hollandis ametlikuks ravimiks registreeritud.
Diacetylmorfiini võidakse määrata ravimina kauaaegsetele heroiinisõltlastele, keda tavameetodid, nende hulgas igasugused teraapiad ning metadooniannused, sõltuvusest lahtisaamisel ei aita. Amsterdamis leidub selliseid ravialuseid saja ringis.
Heroiini jagatakse raudse järelvalve all selleks spetsiaalselt välja valitud kliinikutes. Ravimit manustatakse inhalatsiooni või süstimise teel.

Ministripalk väiksem telediktori omast

Seitse riigitelevisiooni töötajat teenisid eelmisel aastal enam kui 158.000 eurot, mis on keskmine ministripalk Hollandis. Nende töötajate seas on kolm telediktorit. Parim neist teenis aasta jooksul 369.000 eurot. Kolm ülejäänut kuuluvad televisiooni nõukogu juhatusse ning üks seitsmest on seeniorkonsultant. Televisiooni nõukogu esimees teenis eelmisel aastal 'vaid'202.000 eurot.
Miinimumpalk (brutto) oli eelmisel aastal ca 1280eurot, mis teeb aastapalgaks 15.360eurot.

Vähemusrahvused riigitelevisiooni!

Kohalik riigitelevisioon kohustas end käesolevast aastast kinni pidama kindlast kvoodist, näitamaks teles mitte-kohalikke stuudiokülalisi ning presentaatoreid ja tootma enam multikultuurseid saateid. Sellega loodetakse saavutada realistlikkumat läbilõiget potensiaalsest vaatajaskonnast.

Nii näiteks peaks ülipopulaarse peresaate Praatjesmakers (sari 'lapsesuu ei valeta') 10 lapskülalise ses olema vähemalt üks mittehollandlane. Väikelastele mõeldud saate Bumba esinejatest peab vähemalt üks kaheksast näidatavast olema 'selgelt pärit teiselt kontinendilt'.

Ka draamasarjade autoreid ei hellitata. Siingi nõutakse kirjutajatelt enam multikultuurseid tegelasi, näiteks peavad tulevikus olema vähemalt 7 17nest ülipopulaarse krimiseeria Keyzer&De Boer osast puudutama kohalikku kirjut ühiskonda.

Üleriigilisse uuringusse mille tulemusena peaks saama kaardistatud immigrantide vaatamiseelistused, investeeritakse 2 miljonit eurot. Eelpoolnimetatud muudatuste sisseviimiseks kavatsetakse valitsuselt nõuda koguni 125 miljonit eurot.

Jääb vaid üle oodata millal hakatakse siingi eestikeelseid saateid tegema :P

Holland subsideerib keskkonnareostust

Kohalik valitsus subsideerib kaht keskkonda tugevalt reostavat ettevõtet Hiinas.
Antud keemiavabrikud toodavad külmutamisvedelikku, mille tootmisel vabanev gaas on 11.700 korda tugevam kui tavaline CO2, mis osoonikihti mõjutab.

Holland maksab Hiinale, koos Itaalia ja Hispaaniaga, vabrikutes toimuva tootmise puhastamiseks 775 miljonit eurot. Seda kuni aastani 2012. 69 miljonit eurot on suurim investeering, mis Holland iial keskkonnapuhastuseks teinud on. Sellega vähendatakse CO2 hulka teoreetiliselt 16 miljoni tonni võrra. Sama koguse paiskaks õhku 4 miljonit autot, millest igaüks 20.000 kilomeetrit sõidaks.

Kohalike, ning ka maailmaorganisatsioonide, näiteks Greenpeace, sõnul on tegu mõttetu perverssusega, millelt teenivad eelkõige Hiinas vabrikuid omavate ettevõtete omanikud.

Makseuudiseid

Kui Eesti kaugeima metsaküla poekeses sai kaardimakseid teostada juba aastaid tagasi, siis Hollndis (kes end muide reklaamib end kui IT-eesrindlikku riiki viimased 3 aastat), on asjad pisut teisiti. Viimaseks 'suureks' kõmutekitavaks uudiseks on fakt, et peatselt peavad ka turumüüjad kaardimakseid (siinkohal peetakse silmas kohalikku pangakaarti) vastu võtma.

Kes veel ei tea, aga kavatseb Hollandisse tulla, olgu hoiatatud: krediitkaardimakseid võetakse vastu vaid suuremate linnade kauplustes ja restoranides, kus ka turistid käivad. Enamasti saab ostude eest maksta vaid kohaliku pangakaardiga(maksmine vastavalt 'pinnen'ehk siis magnetriba abil pangaarvelt, või 'chippen' ehk kaardile eelnevalt laaditud rahaga chipi abil). Pangaautomaate tuleb tikutulega otsida, siiani on parim käibevahend endiselt sularaha.

Hüvasti, reklaamivaba lapsepõlv

Supermarketite kohustuslikust spämmist ei pääse ka lapsed. Peatselt alustavad nood imagokampaaniat kohalikes koolides. Kampaania kannab nimetust "Kirg toidu vastu" ning on mõeldud keskkoolieelsetele õpilastele.
Projekti esindajate sõnul on toimuva eesmärgiks selgelt näidata, et supermarketid töötavad ühiskondlikult vastutustundlikult, jätkusuutlikult ning seisavad kogukonna keskpunktis. Kauplustel on kampaania raames muuhulgas kavas 'adopteerida' klassitäite kaupa õpilasi ning neid mõjutada nii loengute kui näitlike õppetundidega kaubamajades kohapeal.

Majanduslik olukord 2007 parem

Päevalehe De Telegraaf andmetel paraneb aastal 2007 hollandlaste elujärg veelgi.
Enamuse majapidamiste ostujõud suureneb 0,75-1,5%.
Lastetoetus suureneb keskmiseks 35 euro võrra lapse kohta, ka toetus lasteaiakoha eest tõuseb.
Osalise töövõimetusega isikutele maksab valitsus 48 eurot lisaks, 100%-liste töövõimetute toetus tõuseb 70lt protsendilt viimasest palgast koguni 75%ni.
Esmakordsed kinnisvaraostjad saavad subsiidiumi 105.000 euro asemel 170.000 eurot.

Jõulukink lahkumise põhjuseks

Kohaliku supermarketiteketi Jumbo töötaja, kes oma firmalt saadud jõulukinki meedias teravalt kritiseeris, esitas sel nädalal lahkumisavalduse. Töötaja sõnul ei olnud 15-30 eurone kinkekaart, mida sai ära kasutada Jumbo kauplustes, mingi jõulukink: ‘Frits van Eerd (Jumbo omanik) oma miljonitega mõtleb liigpalju sentide teenimisele ning unustab töötajad’ . Peale kommentaari ilmumist kutsuti sõnakas töövõtja direktsiooni vaibale.
Jumbo esindaja sõnul püütakse igal aastal endast parim anda, nii firmapidude kui kingituste organiseerimisel. Siiski teatati, et Jumbo võtab sel aastal firmapoliitika selles osas veelgi suurema luubi alla.
Kingitud hobuse suhu vaatamine on endiselt ilmselgelt ebasoovitav.