Halluseened keelatatkse?

Holland on astumas järjekordset sammu politseiriigi poole. Prostitutsioon, narkomaania ja muud siiani legaliseeritud ärid on juba käsile võetud, nagu ka baaride sulgemine hiljemalt kell 2. Juba on aga kavas uus samm. Kohalik valitsus soovib nimelt hallutsinogeene sisaldavate seente müügi täielikku keelustamist. Paddo'deks kutsutud seente müük on Hollandis laialt levinud, nii leiab Amsterdami südalinnast hulgaliselt vastavaid kauplusi ja kohvikuid. Seeni tarbivad küll enamuses (ülinoored) turistid, kes aga vabadust kurjasti/rumalasti kasutavad. Eelmisel nädalal põhjustas pea rahvusvahelise skandaali Prantsusmaalt pärit 17-aastase neiu enesetapp Amsterdami sillalt allaviskumisega. Enesetapp oli väidetavalt põhjustatud paddode ületarbimisest tekkinud meeltesegadusest. Prantsuse valitsuse liige reageeris sündmusele avaliku sõimuga Hollandi aadressil nii teles kui ajakirjanduses. Valulise reaktsiooni vastuseks on kohalikvalitsuskabinet otsustanud probleemi käsile võtta ning kuivatatud seentemüügi keelustada, ettekäändel et need opiaate sisaldavad. Oopium on riigis keelatud.

Amsterdami alkoholimuuseum

Alates eelmisest nädalast saavad kõik soovijad tutvuda kohalike pikaajaliste napsutamistraditsioonidega: Amsterdamis avas uksed jenevermuseum, House of Bols. Muuseum on kohliku alkoholitootja Lucas Bolsi initsiatiiv. Väljapaneku hulgas on ajalooliseid esemeid, näiteks 19nda sajandi destilleerimiskatel, kui ka aastast 1726 pärinev retseptiraamat. Otse loomulikult pakutakse külastajaile ka jeneverikokteili. House of Bols asub linna muusuemikvartalis, Paulus Potterstraat'il.

Hollandi mõjukaimad naised

1. Agnes Jongerius (46)
esimene naissoost ametühingujuht
2. Neelie Kroes (65)
Euroopa Konkurentsipoliitika komisjoni esimees
3. Trude Maas-De Brouwer (60)
PvdA partei esimees, Atos Origin direktsiooni liige, thinktank Hay Vision Society esimees
4. Yvonne van Rooy (55)
Utrechti Ülikooli juhatuse esimees, Rabobank ja NS nõukogu liige
5. Joan Leemhuls-Stout (60)
Kuninganna Beatrix'i endine nõuandja

Konkurentsitut ülemvõimu omab muidugi Hollandi kuninganna Beatrix.

Ühendus Euroopaga kiiremaks

2008 aasta juulikuust peaks Amsterdam-Rotterdam-Brussel-Pariis liinil käiku tulema 300-kilomeetrise tunnikiirusega liikuv rong NS Hispeed. Kui siiani kestis reis Rotterdami üle tunni ning Pariisi üle 4 tunni, siis Hispeed viib kohale vastavalt 36 minuti ja 3 tunni 13 minutiga.
Rongi tuleb lisaks tavalistele eri klassi vagunitele restoranvagun ning internetiühendus.
Aastaks 2010 loodetakse teenindada 24 miljonit reisijat, neist 1/3 turiste. Pileti hind ei ole veel kindel, firma esindaja sõnul soovitakse konkureerida nii lennuki kui autoga. Arvatavasti tuleb kasutusse lennufirmades toimiv hinnapoliitika: pikemalt ette ostetud piletid on odavamad, samal päeval väljumised aga kallimad.
Rongi tulekut oodatakse pikisilmi, samas on sel ka vihavaenlased. Hispeedi tulekuga kaovad samal liinil olevad alternatiivsed normaalse piletihinnaga tavarongid. Nii ongi antud teemal juba käimas tulised kohtuvaidlused.

Raha: on või pole?

Hollandi avaliku sektori asutused kurdavad juba pikemat aega rahaliste vahendite nappuse üle. Nii ei jagu näiteks õpetajatele raha lisakoolituseks ega medõdedele piisavat tasu raske töö eest. Hiljutise uuringu tulemusena selgus aga et riigiasutustel seisab kohalikes pankades finantsreservi kokku koguni 91.900.000.000, ehk siis pea 100 miljardi euro eest.
Kohalike omavalitsuste valduses on kokku 13 miljardit, neist 10 miljardit on kinni erinevate energia-, transpordi- ning veefirmade aktsiate all. Kõige vaesema omavalitsuse reserv on 100, kõige rikkama aga 2200 eurot elaniku kohta.
Hoolduse ning ravimisega tegelevatel organisatsioonidel on vaba reservi 2 miljardi euro eest. Baasõppega tegelevatel asutustel on 1,5 miljardiline, keskeriharidusega tegelevatel 1,9 ja kõrgemate õppeasutuste käes 0,9 miljardiline reserv.
Riigile kuuluvate firmade (NS, Schiphol, Connexxion, Rotterdami sadam, Gasunie, Nederlandse Bank, Bank Nederlandse Gemeenten) turuväärtus on hetkel 24 miljardit eurot, kullavarude turuväärtus on aga tänaseks kasvanud 10 miljardi euroni.
Erinevate analüütikute hinnangul kuulub riiklikele asutustele 2,4 miljonit erinevat kinnisvara mille müügist saadav tulu oleks hinnanguliselt 250 miljardit eurot.
Raha seega on. Võibolla ka Eestis?

Lendamisest arvudes

Schipholi lennujaam teenindas 2007 aasta esimeses kvartalis pea 10 miljonit reisijat. Reisijate arv tõusis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6,6%. Esimeses kvartalis teenindas lennujaam 99 tuhat lendu. Schipholi läbis 374 tuhat tonni kaupa.

10-aastase kogemusega KLM piloodi aastapalk: 110.000EUR
Piloodikoolituse maksumus: 111.000EUR
Boeing 748 hind: 162-212 mln EUR

747 kütusekulu reisija/100km kohta kesmiselt 4,4 liitrit. Uus auto kasutab sama võrdluse kohaselt 4,8 liitrit reisija/100km kohta.

Lennuhinnad (hinnad on ümber arvestatud tänasesse vääringusse) 1920 ja 2007:
Amsterdam-London 1512.- alates 75.-
Amsterdam-Berliin 630.- alates 110.-
Amsterdam-Jakarta 3970.- alates 880.-

Amsterdam-Jakarta lennu kestvus 1920: 22 päeva, aastal 2007: 15 tundi.

Tormikindlad vihmavarjud

Vaid vähesed eurooplased ei ole oma elu jooksul kogenud ebamugavat olukorda, kus vihmavari tugeva tuule käes tagurpidi läheb või murdub. Tänu kolme Delfti elaniku nutikusele on sellised äpardused jäädavalt ajalugu. Olukorra lahendaja, Senz Umbrella, tormikindel vihmavari, võitis kohe peale sündi koguni rahvusvahelise Red Dot auhinna.
Vihmavari on esialgu müügil viiekümnes Mexx'i kaupluses kaheksas Euroopa maas. Ent ostuhuvilised varje sealt enam ei leia: kõik on juba välja müüdud. Soovijad leiavad abi internetist, lehelt www.senzumbrellas.com. Vihmavari on esialgu saadaval vaid mustas värvitoonis, edaspidi soovitakse värvivalikut laiendada.

Philips+Swarovski=innovatiivsed aksessuaarid

Hollandist pärit Philips ja Itaalia firma Swarovski on asunud koostööle, mille tulemusena peaks valmima sari innovativseid aksessuaare naistele. Tegu on peamiselt heli ja salvestamisega seotud esmetega. Võltsteemantide valmistajafirma ja maailma juhtivamaite tehnikagigantide liidu esimene lapsuke kannab nimetust Active Crystals ning peaks alates augustist saadaval olema firmas Colette, Pariisis.

Happy hour tulevik tume

Rahva tervise eest vastutav minister Klink planeerib noorte seas üha laialdasemalt leviva alkoholitarbimise vähendamiseks keelata kogu riigis happy hour'i. Tema väitel meelitab poole hinnaga alkoholipakkumine 14-15-aastasi noori halvale teele, põhjustab alkoholi liigtarbimist ning sellega kaasnevat vägivalda. Happy hour kehtib Hollandis umbes pooltes baarides ja pubides.

Riigil monopol kasiinosõltuvuse tekitamisel

Hiljuti langetatud otsuse kohaselt ei anna Holland luba välismaiste kasiinode riikitulekuks. Hollandi ainsaks kasiinoasutuseks jääb seega Holland Casino, firma, mis kuulub 100%liselt riigile ning täidab iga-aastaselt riigikassat.
Holland legaliseeris hasartmängud 1970ndatel aastatel, algeks põhjuseks oli soov lõpetada illegaalsed mängupõrgud ning raha vool kriminaalide taskusse. Esimese paarikümne tegevusaasta jooksul ei reklaaminud Holland Casino oma tegevust. Viimastel aastatel on firma aga teostanud agressiivseid laienemisplaane kogu riigis ning külastajate vähesust põhjuseks tuues ette võtnud reklaamikampaaniaid meedias. Eelmisel aastal kulutati turundusele koguni 30 miljonit eurot. Firma lobi valitsusliikmete hulgas on kaasa toonud suurejoonelised plaanid ametliku sildi all `mängurluse kontsentreerimisele ametlikesse asutustesse`. Sellega seoses planeeris valitsus eelmisel aastal keelata koguni bingo ja pokkeri väljaspool ametlikke kasiinosid, seda isegi vanadekodudes.
Avalikkus on tugevalt kritiseerinud nii kasiino laienemisplaane kui firma omanikku riiki: hasartmängusõltlaste arv Hollandis kasvab aasta aastalt. Umbes 800.000 inimest mängib perioodiliselt mänguautomaatidel, 5,3 miljonit inimest ostab regulaarselt lotopileti, 400.000 käib regulaarselt kasiinos.

Rembrandtiaasta kasum: 190mln

Eelmisel aastal Hollandis laialdaselt tähistatud Rembrandti aasta tõi riigile kaasa lisaks turistide arvu kasvule ka kena kopika, nimelt 190 miljonit eurot. Siinkohal peetakse silmas vaid raha, mille spetsiaalset teemaaastat tähistama tulnud välismaalased riiki jätsid. Summa on pea poole võrra suurem esialgsest hinnangust, milleks oli 100 miljonit eurot. Rembrandtiaasta käive oli kokku 623 miljoenit eurot. Esialgu planeeritud 900 tuhande kylastaja asemel tuli kohale 2,1 miljonit, neist 400 tuhat turisti. 69% turistidest saabus väljaspoolt Euroopat. Keskmiselt jättis iga turist riiki 511 eurot, 1-3 võrra rohkem esialgu planeeritust.

KLM piletid kallimaks

KLM tõstab oma lennupiletite hindu. Kompanii sõnul ja hinnatõusu põhjuseks kütuse hinna kasv möödunud perioodil. Hinnatõusuga on KLM taastanud jaanuarini kehtinud kütuselisamaksu, milleks oli Euroopa sisestel lendudel 22 ning rahvusvahelistel lendudel 55EUR.
Vastavalt Hollandis kehtivale korrale ei tohi ükski lenukompanii maksuvabu piletihindu tarbijale reklaamida, seega on kliendile näidatavasse pilethinda lisatud nii jätkuvalt tõusvad lennujaamamaksud kui ka kütuselisa.

Lendav auto

Lendav auto sõidukiirusega 200km tunnis, kõlab hullult? Ent amatöörlenduri John Bakkeri sõnul rullub maailma esimene lendav auto tema vabrikulindilt juba nelja aasta pärast.

Lendav auto ei ole iseenesest mingi uudismõte, teemaga on tegeletud maailmas juba eelmise sajandi kuuekümnendatest alates. Bakkeri mõte ja lendava auto mudel põhineb Carver One'i, Hollandist pärit kolmerattalise baasil. Carver on kergekaaluline ning ülimalt aerodünaamiline ning seetõttu ülimalt sobiv uue mudeli lähtepunktiks. Mootoriosa peaks tulema gyrokopteri põhimõttel, rootori ja propelleri asukoht saab olema juhi selja taga.

Lendav auto saab nimeks "Personal Air and Land Vehicle" (PAL-V) .

Rahvuslik puudepüha

21 märtsil tähistab Holland puudepüha, seda juba 50ndat korda. Päeva tähistamiseks istutavad kõik kohalikud omavalitsused täpselt kell 10 hommikul ühe puu. Amsterdamis on puudepüha auks korraldatud terve päeva kestev festival, mis kulmineerub gala-õhtuga. Linna tähtpäeva aukülaliseks on kuninganna Beatrix ja selle aasta teemaks muusika.

Hollandlased emigreeruvad

Kuigi hädakisa immigrantide arvu kohta Hollandis ei ole vaibumas, on kohalikud viimastel aastatel sellele ise lahenduse leidnud. Nimelt on põlishollandlaste hulgas üha enam populaarsust võitmas emigreerumine. Aastal 2005 oli Holland ainus Euroopa riik kust emigreerus rohkem inimesi kui neid riiki elama tuli. Eelmisel aastal lahkus riigist 130.000 inimest, ca 0,8% elanikkonnast. Neist neljandik kolis siiski suhteliselt kodu lähedale, Saksamaale ja Belgiasse. Populaarsemate riikide hulgas on ka Austraalia, Rootsi, Soome ja Prantsusmaa.
Suurimaks emigreerujate grupiks on noored, 20ndates ja 30ndates, eelmisel aastal tõusis plahvatuslikult aga ka välismaale kolivate pensioniealiste arv. Lahkumise põhjusteks nimetatakse eelkõige bürokraatiat, kohalikku poliitikat, ülerahvastatust ja viletsat elukvaliteeti.

Tahad tööle? Valluta mägi!

Tööandjad on turgu vallutamas järjest kummalisemate pakkumistega, kõik selleks et meelitada parimaid spetsialiste enda juurde tööle. Autost ja palganumbrist enam ei piisa, nii pakutakse mõnes firmas koguni kaht autot, mõned firmad pakuvad luksuskruiise, mõned aktsiapakki, mõned aga lende eralennukiga.
Enne kui meile tööle tuled, saad tasuta puhkusele. Sellise lubadusega värbab IT-firma Qurius kogenud Microsofti-spetsialiste. Ent tegu ei ole passiivse lamamisega palmi all. Selle asemel saadetakse töölesoovijad Hollandi tippmägironija Ronald Naariga Prantsuse Alpe vallutama. Naar, muide, on esimene hollandlane kes Mount Everesti vallutas. Alles peale edukat 'puhkuse'reisi tehakse kandidaatidele tööpakkumine.
Eelmisel aastal tuli Hollandis juurde sada tuhat töökohta, spetsialistide arv aga samas tempos ei kasvanud. Vaid 5% töötvõimelisest elanikkonnast istub sel aastal kodus. Eelmisel aastal oli see protsent 6,1.

Ummikutest

Hoolimata kasvavast rahva- ja autode arvust ei ole Hollandis viimase 11 aasta jooksul ehitatud ei rohkem ega vähem kiireteid kui... 70km. See põhjustab järjest kiiremini kasvavate ummikute (file'de) arvu.
Ummikut mõõdetakse selle pikkuse ja liikumiskiirusega, mõõtühikuks kilomeeterminut. 3 kilomeetri pikkuse ja 5-minutilise viivitusega ummiku pikkuseks on seega 15 kilomeeterminutit. Suurima kilomeeterminutite arvuga, 381.000, file registreeriti Hollandis eelmisel aastal Zouterwoude-Rijndijki juures.
Hoolimata kogu riiki katvast kiireteede võrgustikust, lubatud maksimumkiirusega 120km/h, langeb keskmine sõidukiirus jätkuvalt. Tüüpilisemad vahemaad ja sõiduaeg:
Amsterdam-Utrecht: 44km, sõiduajaks keskmiselt 45minutit
Amsterdam-Haag: 52km, keskmine sõiduaeg 1h 10min
Amsterdam- Rotterdam 68km, sõiduajaks 1h 20min
Ummikud on Hollandis muutunud lahutamatuks osaks elust: pea iga autokasutaja veedab neis keskmiselt tunni päevas. Hoolimata jätkuvast diskussioonist valitsuskabineti tasemel ei ole probleemile lahendust suudetud leida.
Seisakud põhjustavad suurt majanduslikku kahju. Kaubaautode puhul on tunnihinnaks 41,50EUR, tavareisijale 9,50EUR. Aastaks 2020 hinnatakse ummikute poolt tekitatud majanduslikeks kahjudeks kokku 2,5 miljardit eurot, mis on ca 0,5% kohalikust SKPst.
Eestist pisut väikema pindalaga riigis on kokku 113 tuhat kilomeetrit maanteid, ja 3269 kilomeetrit kiirteid. Hollandi esimeseks autoummikuks tituleeriti seisak aastal 1955 Utrechtis Ouderijni ringil.

Mehed punaste laternate valgel

Ka naised võivad maailmakuulsast Amsterdami punastel laternate rajoonist peatselt silmailu ja kehalist naudingut leida. Seda siiski vaid ühe päeva jooksul, 31sel märtsil: kella 12st kuni kella 18ni müüvad seal oma keha mehed. Esialgu ei ole teada kui mitut meesisikut sel päeval klaaskastides näha saab. Sündmuse puhul korraldatakse eksursioone näitamaks piunaste laternate rajooni telgitaguseid. Kell 17 avatakse pronksist mälestusmark maailma prostituutidele.
Teist korda organiseeritava sündmuse initsiaator on kohalik Prostitutsiooniinfopunkt.
http://www.pic-amsterdam.com/

Lapsesaamiseks aega on

45% Hollandi emadest saavad esimese lapse alles 30-aastaselt või veelgi vanemas eas. Madala haridustasemega naiste hulgas on esmasünnitajate vanus viimase 30 aasta jooksul tõustnud 24lt 29le. Kõrgharidusega naiste hulgas on esmased lapsesaajad keskmiselt 34 aastased.
Üha enam kogu populaarsust sünnitamine 40selt ja hiljem, deviisi all: aega on, kui kuidagi ei saa, siis IMF (kunstlik viljastamine) aitab ikka. Ent statistika väidab vastupidist: 40% lastetutest paaridest ei ole võimelised lapsi saama. Kui dekaad tagasi oli Hollandi peredes keskmiselt 3 last, siis tänaseks on see arv langenud 1,7-le.

Koerad ümber koolitada!

Sellisele otsusele jõudis Hollandi pimedatele mõeldud juhtkoerte koolitamisega tegelev fond. Koer, kes eksamit vastavalt nõuetele ei soorita, suunatakse ümberkoolitusele ja temast saab autistliku lapse või täiskasvanu juhtkoer.

Postmarkide sõda

Kohaliku postiasutuse TNT ja toidukaupade kontserni Unox koostööna valminud suitsuvorsti kujutav postmark on sattunud Loomade Partei (PvdD) tulise kriitika alla. Parteilased ei ole seekord piirdunud vaid verbaalse aktsiooniga, vaid on omakorda turule paisanud alternatiivse margi. Sellel on samuti kujutatud suitsuvorst, ent lisatekstiga: ‘Toch lullig voor die biggetjes’(vabatõlge: s*** lugu põrsakestele). Tekst viitab põrsaste tuimestamata kastratsioonile.
Alternatiivseid marke postitamisel kasutada ei saa: neil puudub rahaline väärtus, ent PvdD loodab, et neid protestiks loomade piinamise vastu siiski ehtsate suitsuvorstmarkide kõrvale kleepima hakatakse.

Kunstiõgijatest riigiasutused

Kohaliku Kultuuriministeeriumi poolt teistele ministeeriumidele laenuks antud 2800 kunstiteost on jäljetult kadunud nelja tuule poole. Sellisele järeldusele tuli minister Ronald Plasterk oma raportis. Ka kohalike omavalitsuste, haiglate ja hooldeasutuste puhul täheldatakse sama trendi. Kadunud tööde hulgas on ka Karel Appeli maal ‘Crime II’, mille ametlikuks väätuseks on 52.185 euro"t, turuväärtuseks aga kordi rohkem.
Plasterk nõuab ministeeriumidelt taieste kompenseerimist, kompensatsiooni kogusummaks on esialgsete arvestuste kohaselt 3 miljonit eurot.

Tasuta kinno!

Alates homsest saavad kinokülastajad 17es Hollandi linnas 30 päeva jooksul vaadata Al Gore filmi An Inconvenient Truth. Seda tasuta.
Initsiatiivi autori, mittetulundusühingu Planet Prosperity Foundation'i sõnul loodavad nad selle aktsiooniga inimeste keskkonnateadlikkust tõsta.
Tasuta filminäitamine toimub järgenvates linnades: Almere, Alphen aan den Rijn, Amersfoort, Arnhem, Breda, Den Bosch, Den Haag, Eindhoven, Enschede, Heerlen, Hilversum, Groningen, Leiden, Rotterdam, Venray/Reuver, Zeist ja Zutphen.

Dappermarkt konkurentsitult parim

Amsterdamis asuv turg Dappermarkt on eelmisel nädalal lõppenud konkursi tulemusena kuulutatud Hollandi parimaks turuks. Dappermarkt on zhürii sõnul parim näide kohalikust multikulti keskkonnast ning hubasusest. Turu administreerimine, kaubavalik ja kauplemisvõimalused on väidetavalt samuti ideaalilähedased.
Turgude võistlusest võttis osa kokku 75 konkurenti. 5 parima hulka jõudsid turud Amstelveenis, Apeldoornis, Hengelos ning Capelle aan den IJssel'is.

Heinekeni poest enam ei leia

Kohalikud supermarketiteketid Sligro, Jumbo, Deen, Dekamarkt, Spar ja Poiesz on kuulutanud Heinekeni õllele boikoti. Nende arvates on Heineken oma toote hinna liiga kõrgeks ajanud. Seni kuni tootja vajalikke järelandmisi ei tee, ei leia eelpoolnimetatud kettide kauplustest ühtki pudelit Heinekeni. Antud supermarktetid moodustavad koos pea 20% kohalikust turust.
Sarnaseid konflikte tootjate ja müüjate vahel tuleb Hollandis ette järjest tihemini. Eelmisel aastal jagasid näiteks maid turuliider Albert Hein ja Grolsch, Deen ja Kellogs, ka Pampersite tootjat boikotiti mitme suure keti poolt edukalt päris pikka aega. Siiani on tootjad müüjatele alla jäänud.

Sularaha võimutseb

Kõrge komisjonitasu tõttu ei soovi enamus Hollandi müügikohtadest krediitkaardimakseid aktsepteerida. Seetõttu ei oma enamus kohalikke ka ühtki krediitkaarti. Sellisele tulemusele jõudis Briti turu-uuringu firma Lafferty.
Krediitkaardi kasutamine väheneb aasta-aastalt. See omakorda annab müüjatele põhjuse väita, et kaardimaksete aktsepteerimise vajadus on väike, ehk ring on sulgunud. Keskmine hollandlasest krediitkaardiomanik kasutab kaarti korra kuus. Kohaliku pangakaarti kasutatakse maksete eest tasumisel keskmiselt 6 korda kuus.

Igamehe kirstud

Firma Everybody Coffins on turule toonud uut sorti kirstud. Industriaalne disainer Gijs Zijlstra on välja mõelnud multiplexist kirstu, mida lihtsalt ilma tööriistadeta kokku panna saab. Kirst kõlbab suurepäraselt ka muuks otstarbeks, näiteks kohvilaua asendajaks või asjade hoiukastiks. www.everybodycoffins.com

Rubensdating

Rubenslike kehakumerustega isikutel on nüüd võimalik kohtuda spetsiaalses veebikeskkonnas aadressil rubensdating.com. Idee autori Emmie Woltingi sõnul on tegu esimese analoogse veebisaidiga maailmas. Saidil on teretulnud nii kumerused numbrist 46 alates, kui ka kõik kes rubenslike vormidega isikutega kohtumisest unistavad. Saidil registreerumine on tasuta, kontaktiotsijate kuutasu on 12.95 eurot kuus.

3 päevaga 28 miljardit

AEX-indeksis olevad 24 firmat on viimase kolme päeva jooksul kaotanud 6% oma väärtusest, kogusummas 28 miljardit eurot. Kõige suurema kukkumise tegi läbi automatiseerimisfirma Getronicsi osak, mille hind kukkus 17%. Philipsi väärtus kukkus 10%, KPN'i 9% ja Fortis Bank'i oma pea 9%. Royal Dutch Shelli osakud olid tugevaimad, kaotades vaid 2%.
AEX-indeksis olevate firmade koguväätus on umbes 490 miljardit eurot.

94 tuhat enesetapukatset

Trimbos-instituudi hiljutisest uuringust nähtub, et igal aastal sooritatakse Hollandis keskmiselt 94 tuhat enesetapukatset. Tuhande kuuesajal (0,01% riigi elanikkonnast) õnnestub see lõpuni viia. Enesetapu sooritamisele mõtleb aga koguni 410 tuhat inimest.

Palkadest

Vastavalt ajakirja Intermediair tööturu uuringu tulemustele tõusis keskeriharidusega töötajate ning akadeemikute sissetulek eelmisel aastal 5,4. Samas skoorisid madala haridustasemega tööjõu hulgas noored palgaturul paremini kui pikaajaliste kogemustega töötajad. Naiste ja meeste palgavahe on väidetavalt vähenemas, seda hoolimata faktist et vaid 16-nädalase lapsepuhkuse tõttu otsustab suur osa noortest emadest töölepingu lõpetada.
Töötajad saavad lisaboonust keskmiselt 10% palgast. 44% boonuspalgal olevatest inimestest ei ole boonuse suurusega rahul.

Kooli lõpetanute palgatasemed ei erine üksteisest. Alguspalgaks EUR on:
Haridustase/ Suund/ 2004/ 2005
Keskeriharidus Non-Profit 1916 1996
Profit 1787 1827
Kõrgharidus Non-Profit 1916 1996
Profit 1787 1827