Transfer Schipolil kergemaks

Poolest detsembrist on läbi Schipholi lennujaama oma reisi lõpp-punkti teel olevatel, lennust maha jäänud KLM reisijatel võimalus kasutada uue pileti trükkimisel ja lennu ringibroneerimisel transfeerautomaati. Samast saab mõne aja pärast ka söögi- ja majutusvouchereid ning vajadusel ühenduse KLM teeninduskeskusega.

Maius langes võltsvagaduse ohvriks

Kogu Euroopa kauplustes müügil olnud shokolaadimaius nimega Neegrimusi on turgudelt tagasi tõmmatud. Musi valmistaja, vabrikant Buys soovib oma sõnul tootele uue nime anda. Ent seda kindlasti mitte põhjusel, et endine, neegritele viitav nimi kedagi võiks solvata, loomulikult mitte! Tegu olla 'majanduslike põhjustega'! Toote uus nimi 'Buys zoenen' (Buys musid) annab vabrikandi sõnul võimaluse teemaarenduseks ning tuua turule erinevate teemade ja nimedega musisid , näiteks 'kevadmusi' või 'Jalgpalli MM musi'.

Igapäevane osturõõm multikulti keskkonnas

Ärge laske end pealkirjast eksitada, tegelikult on tegu positiivse uudisega. Nimelt on kohalikul toidukaupade ja -kaupluste turul trendiloov kett AH(Albert Heijn) kuulutatud suurima vähemusrahvuste protsendiga tööandjaks. Ehk siis maakeeli: AH-s töötavad enamasti immigrandid. Uuringu kohaselt ei diskrimineeri AH nende arenguvõimalusi, pigem stimuleeritakse omanäolisust ja firmasisest edasijõudmist. Teist kohta vastavas edetabelis jagavad politsei ja McDonalds.
Isiklik kogemus AH kohta kinnitab uudise vettpidavust. Ka eesti puberteediealised laiskvorstid on pearätikutega töötajate massis teretulnud :)

Laibahuvilised Amsterdami!

Beurs van Berlage hoones on juba jupp aega avatud näitus 'Bodies' mis esitleb vaatajatele 21 konserveeritud laipa ning 260 inimorganit. Näitus on kohalike seas elavat keskustelu tekitanud, selle vastaste sõnul on tegu ebamoraalse sündmusega. Ent pooldajate sõnul ei ole laipade näitamine Amsterdamis mingi uudis, seda on tehtud juba sajandeid.
Vanasti uskusid linnaelanikud et vaid maha maetud inimesed saavads õndsaks. Seetõttu olid Amsterdami keskväljakul Damil hukatud kurjategijate palgile seotud kehad määratud kõdunema vabas õhus lähedalasuvas Galgenveldi külas. Mitmed Amsterdami elanikud tegid pühapäeviti oma peredega seal väljasõidul.
Laipu oli keskajall näha ka linna ühes kaitsetornis kus asus Anatoomikum. Selle saali uksed olid alati avatud kopsaka rahakoti omanikele ning siin toimusid esimesed keskaja 'teatrietendused' kus vaatajate silmade all lahati laipu. Kuulsaim keskaegne 'reportaazh' sündmusest on Rembrandti maal 'Anatoomiatund' .

Turvalisus tudengite kätes?

Schipholi lennujaamal on viimasel ajal olnud suuri probleeme personali saamisega. Sobiate kandidaatide leidmine on lennujaama sõnul kohalikust tööpuudusest hoolimata üha raskem. Eriti suur puudus valitseb turva- ja teenindussfääris.
Schipholi direktori Ad Rutteni sõnul on tegu hiiglasliku probleemiga. Eelmise kuu alul pidi lennujaam tööle võtma koguni 600 lisatöötajat, seda EU-poolt määratut uute turvakontrolli nõuete tõttu. Rutteni sõnul teevad lisatöid eelkõige tudengid.

Kassiir kiirem kui iseteenindus

Viimaste uuringute kohaselt ei paku automatiseeritud kassiirid ehk skannermasinad kliendile mingit ajavõitu. Kliendil läheb eseme skanneerimiseks 6-8 sekundit, samal ajal kui kogenud kassiiril selleks maksimaalselt sekund kulub. Ainus lisaväärtus mida skannerid omavad, on kliendi tunne et järjekord kiiremini läheb.

Skanneerimisteenust elusate kassiiride asemel pakuvad kohalikud supermarketid Albert Heijn, Hoogvliet ja C1000. Kliendil on vaja oma esemed skanneri alt läbi lasta ning kaardimaksemasinas arve tasuda. Skannerite kasutuselevõtu abil on eelpoolnimetatud kauplustel võimalus personalikulusid madalamaks suruda, eelis mis kohalikus sõjas turuosa ja kasumi pärast hädavajalik.

Dividendid natuuras

Kahesaja omanikuga baar Café Anneke tasub omanikele selleaastaseid dividende joogikupongidega. Selle põhjuseks on omanike enda soov kasumit mitte rahas välja võtta vaid selle eest 'koos üks vahva suur pidu' maha pidada.

Hirmukindlustus

Puhkusele minejad võivad end nüüdsest kindlustada ka 'puhkusehirmu' vastu.
Kui puhkusesihtpunktis midagi juhtub, mis reisija potensiaalset puhkusemõnu rikub, on mõistliku tasu eest võimalik oma reis ringi broneerida.
Sellise kindlustusvõimalusega tuleb sel nädalal turule kohalik reisibüroodekett D-Reizen. Nende sõnul on näiteks pommirünnakud, loodusõnnetused või sinivetikate arvu ootamatu kasv sihtkohas piisavateks põhjusteks antud kindlustuse kasutamisel.

Saeme oksa millel istume?

Pooled Hollandi kohalikest valitsustest keelduvad kaastööst projektis millega soovitakse vältida eksvangide tagasipöördumist kuritegevusse. Enne raha, siis vaatame, on 240 riigiasutuse üldine seisukoht.

Alates esimesest aprillist on kohelikel maakonna- ja linnavalitsustel võimalik saada andmeid vangide kohta, sealhulgas ka selle kohta millised vangid millisesse elukohta plaanivad pöörduda. Esialgse plaani kohaselt pidid ametiasutused endiseid kinnipeetavaid abistama isikut tõendavate dokumentide ning elupaigaga. Selleks aga ei piisa raha, väidavad plaani vastased, kes on valitsuselt palunud 40 mln euro suurust subsiidiumi.

Hollandis istub vangis umbes 12 tuhat inimest, ehk pisut alla 1 protsendi elanikkonnast. Peaaegu 3 neljast vangist (73 %) pöördub vangist vabandemise järgselt hiljemalt 6 aasta jooksul tagasi kuritegelikule teele. Noorte kriminaalide hulgas on protsent veelgi kõrgem: 78%.

Parim võitlusvahend poliitikas: kallistamine

Kohalike islamiusuliste seas suure skandaali tekitanud raamatu "Het success ligt op straat"(edu lebabtänaval) autori Chrifi sõnul tuleb Hollandis viimaseid aastaid valitseva plahvatusohtliku olukorra lahendamiseks kasutusele võtta radikaalsed meetodid.

Chrifi väitel ei ole tal mingit mõtet hakata ülikonservatiivsete marokolaste ning islamivastaste, immigratsiooniministri kohuseid täitva Rita Verdonki ja ultraparempoolse ühemehepartei esimehe Geert Wildersi arvamuste ja väljaütlemiste peale karjuma hakata. Neid tuleb lihtsalt kallistada, siis tulevad nad mõistusele, teatas ta.

Chrifi toetab selle kommentaariga marokolaste septembris alanud kampaaniat 'Trendy Maroc Star in NL', mis kutsub üles marokolasi ise muutma avalikkuse negatiivset arvamust rahvusest ja usust. Edu on tema sõnul käeulatuses: ‘Allahi tahe on väga tähtis, ent ainult ‘insjallah’ hüüdmine ning mittemidagitegemine ei vii kuhugi’.

Amsterdami linnapea: World Mayor 2006 no2

Organisatsioon World Mayor kuulutas eelmisel nädalal Amsterdami linnapea Job Cohen'i teise koha vääriliseks võistlusel 'Maailma parim linnapea" valimistel.

Võistlusel tarbeks valis vastav komitee 667 kandidaadi hulgast välja 50 linnapead kogu maailmast. Esikoha ja World Mayor tiitli aastal 2006 sai Melbourne linnapea John So.

Cohen sai kandidaadiks tänu Theo van Gogh'i mõrvale järgnenud kriitilise olukorra positiivsele lahendusele. World Mayor sõnul on Cohen linna erinevad grupeerinud ja ühiskonnakihid ühendanud võistluseks extremistlike moslemite vastu. Sellega kinnitas Cohen Amsterdami linna tolerantsust ja liberaalsust.

http://www.worldmayor.com

Kohalikust kremeerimisest

Sai endale lubatud et ei kirjuta siia isiklikke kogemusi. Aga 'pärismaalaste' traditsioonidest 'meie' omadega võrreldes võib ju rääkida?

Erinevus 1: surmakindlustus
Nutikusel pole piire: 1.95-10EUR (vanusest sõltuv) suuruse igakuise summa eest saab osta surmakindlustuse, mis katab sinu matusekulud, sh kremeerimine, igasugune matustega seotud organiseerimine, surmateated, kirst, ametlike jamade lahendamine, surnuaiaplatsi organiseerimine ning ärasaatmispidu (inlc alkoholivabad joogid ja pirukad). Arvuta kuidas tahad, ikka tuleb mul välja et Eestis on suremine kallim kui 5eur kuus, isegi kui 10 aastat maksta?

Erinevus 2: hüvastijätt perele
Ilmselt ei ole ma piisavalt Eestis matustel käinud (õnneks!!), aga ma ei ole kuulnud sellest et matustele/kremeerimisele eelneval õhtul on omastel pereringis kadunukesega tunni jooksul võimalik hüvasti jätta. Täiesti eraldatud väikeses toas lebab lahkunu, perel on võimalus kõrvaltoas hubaselt kohvitassi ja küpsistejahvatamise ajal meenutusi vesta, samal ajal kui ükshaaval teises ruumis viimseid jutte aetakse.
Ärasaatmiskeskuse (ilus nimi eksju) töötajate ääretu proffessionaalsus ja südamlikkus jättis absoluutselt kustumatu mulje.

Erinevus 3: matused vabas vormis
Võibolla oli tegu minu pere eripäraga, aga nii armsalt vabas vormis kremeerimist ei ole mina näinud. Et mitte tunnistada: see oli mu esimene kremeerimistseremoonia.
Pere kolm last olid otsinud välja isa lemmikmuusika aastaist '70 (viimane lugu leiti internetist hyves-kogukonna lahkel kaasabil viimasel tunnil) mida siis igaihaljaste nutukiskujate asemel esitati. Peetud kõned olid lihtsad ja inimlikud, ei mingeid ülevoolavat võltstundlikku jura. Ka vaimuliku saadetud kõne (kusagil peeti pulmi mis teatavasti matustest tähtsamad) oli väga isiklik. Saaliminek toimus "Life is a cabaret", viimased hetked Eric Claptoni saatel. Nutuhala asemel (kuigi, vaoshoitud eestlane ju peab nutma, sellest hoidumiseks on parim 1. korrata endamisi 'kapsasupp' 2. lugeda kimpudes olevate lillede õielehti) liikus jalg tihti muusika taktis.

Erinevus 4: kremeerimistulemused vabas õhus
Shokeeriv ja harjumatu, ent arvatavasti normaalne: 'ärasaatmiskeskuse' ees olev aed oli täis väikseid ja suuri urne. Mitte et neil urnidel omanikke poleks, lihtsalt perele tundus keskuse hiigelsuur aed paremaks paigaks kui kaminasimss. Alguses tundusid keset lagedat muruplatsi turritavad lõikelillepundid kummastavad, hetk hiljem aga välgatas arusaamine: tuhk loobitakse siia lihtsalt laiali.

Seda siis kremeerimisest. Loodetavasti ei tule kunagi kirjutada eutanaasiakogemusest.

Cargotrammid Amsterdami

Amsterdam plaanib kaubaveokite liiklust ringtee A10 sissepoole jäävala alal järgmisest aastast tugevalt vähendada, seades selleks sisse spetsiaalselt kaubaveoks ümber ehitatud trammid. Mõne aastaga peaks kasutusele tulema umbes 50 trammi ringis.
Lisaks liikluse vähendamisele ning linna õhukvaliteedi paranemeisele peaksid kaubatrammid kokku hoidma ka ettevõtjate kulusid: enamus kaupa tuuakse praegu kohale öösel või enne kella 6, mis tähendab lisatasude maksmist nii autojuhtidele kui kaupade vastuvõtjatele.
Tekkiv olukord meenutab aga kangesti keskaegset Amsterdami kus linnatänavad hobuveokitele ligipääsmatud olid ning kaup paatidega linna ümbritsevaist küladest kohale toodi.

10 protsenti hollandlastest

... elab allapoole ametlikku vaesuspiiri
... on analfabeedid

Esimeste huvisid kaitseb teoreetiliselt riik. Teiste huvisid ametlikult printsess Laurentine.
eh.
Fotonäitus vaesusest Hollandis, alates 2.12 Rijksmuseumis:
http://www.rijksmuseum.nl/tentoonstellingen/document-nederland-2006

Alternatiivsed jõulukingid

Kolm tubli ettevõtjat Leeuwardeni linnast on tulnud välja unikaalse jõulukingiideega. Nimelt pakuvad nad ettevõtetele ja eraisikutele kinkekuponge, millega saab tasuda väiksemate (kohalike) kiiruse ületamise eest saadud trahvide eest. Kupongi omanikul on vaja oma trahvikviitungi ja kinkekupongi numbrid internetis registreerida, ettevõtjad teevad ülejäänu.
Idee autori Erik van der Waard'i sõnul ei tohiks juriidilisi probleeme tekkida: tegelikult pole vahet kes trahvi maksab, põhiline on et see makstud saab.

Immigrantide diskrimineerijad avalikuks

Arnhemi linnavalitsus on otsustanud avalikustada kõigi nende kohalike ettevõttete nimed kus immigrandid või valgest erineva nahavärviga inimesed pole teretulnud. Lisaks internetile ilmuvad diskrimineerivate ettevõtete andmed ka kohalikus iganädalases ajalehes. Linnapea Krikke van de Gelderse sõnul peaksid ka teised Hollandi linnad Arnhemi eeskuju jälgima.

Geneetilised testid netis müügil

Ka Hollandis on online-kauplustes saadaval geneetilised testid. Veebilehel mijnapotheek.nl andmetel soovitatakse huvilistel teste osta siiski kindla eesmärgiga, näiteks toiduintolerantsi või suguvõsas esinevate pärilike haiguste avastamise soovi puhul.
Testi ostnutel tuleb oma suu limaskestadelt proov võtta ning see postitada Saksamaal asuvasse laboratooriumi kus proove analüüsitakse. Nädala jooksul tuleb testivastus.
Testide online viimine võimaldab vahele jätta tüütud sekeldamised koduarstiga ning kiirendada kogu protseduuri.
Mõne aja pärast peaks neti kaudu saadaval olema ka osteoporoosi ning vererõhutestid.

Staatussümbolid vahetumas

Hiljuti läbi viidud uuringu tulemuste alusel väidetakse et füüsilised staatussümbolid on aastasadu heaoluriigina tegutsenud Hollandis asendumas immateriaalsetega:
1. iseloom (91%)
2. teadmised (81%)
3. elustiil (62%)
4. tulemused (56%)
5. talent ja kreatiivsus (54%)
6. töökoht (50%)
7. sotsiaalne läbikäimine/suhtlusringkond (45%)
8. spirituaalsus (43%)
9. välimus (35%)
10. vara (24%)

Kiirtee ja kiire armastus

Juba mitmendat aastat on Amsterdami lähedal asuva Haarlemmermeeri provintsivalitsuse ning eraettevõtja Rinus Beusenbergi vahel käimas äge võitlus. Beusenberg soovib Schipholi lennujaama lähedale, A4 kiirtee äärde ehitada bordelli City4Love. Maakonnavalitsus ei ole selle plaaniga nõus, hoolimata sellest et Beusenberg antud maatüki omanikuna omab ärihoone ehitamise õigust. Nende sõnul puudub 5-7mln euro suurust investeeringut vajaval äriplaanil struktuur ning tulevik.

Beusenbergi sõnul saab City4Love olema uueks alternatiivseks kohtumispaigaks kiirteerestoranidele. Ehitise 12 tuhat ruutmeetrit peaks sisaldama 300 numbrituba, spetsiaalse klubi swingersitele, restorani ning kaks eraldi sissepääsu. Üks neist mõeldud 'eksklusiivsemale turusegmendile, sissepääsupiletiga paarikümne euro ringis, ning teine, paarieurose sissepääsuga, sõltlastest prostituutide huvilistele. Viimastele pakuks Beusenberg arstiabi, köögi kasutamise ning ööbimisvõimalust, ning võimalust kasutada City4Love aadressi oma postiaadressina.
Bordelli peaks tulema ka darkroom homodele ning pesemisruumid.
Beuseni sõnul ei ole võimatu et samas korraldataks ka näiteks firmade pidusid ning väljasõite: 'Kontoritädid saavad end prostituutideks riietada ning mehed näiteks kupeldajateks. Siia tuleb ka muuseum. See saab olema kohutavalt naljakas.'

Amsterdam: rahvaste paabel

Aasta 2006 esimese jaanuari seisuga elas Amsterdamis 743.027 elanikku 176st eri rahvusest. Suurimateks etnilisteks gruppideks on marokolased (63,9 tuhat), türklased (37,1 tuhat), britid (10,1 tuhat), sakslased (6,5 tuhat) ning surinamlased (5,8 tuhat). Üldises plaanis on hollandlaste arv võrreldes aastaga 2005 vähenenud 1546 inimese võrra ning linnaelanike arv kasvanud 3380 inimese võrra. Eestlasi elab Amsterdamis ametliku info kohaselt 42 (?????? kus te olete????)

Hollandlased puhkavad

Lisaks jätkuvalt süvenevale puhkusestressile tõusevad aasta-aastalt ka kohalike kulutused välismaal puhkamiseks:

1993	6
1994	6,6
1995	6,5
1996	6,6
1997	7,1
1998	7,8
1999	8,1
2000	8,3
2001	8,6
2002	9,7
2003	9,8
2004	10,1

Home-entertainment uues kuues

Sel aastal tähistab oma 12ndat eluaastat vabatahtlike organisatsioon Live in The Living Room mis korraldab regulaarseid avalikke kontserte eraisikute kodudes. Seda Amsterdamis, Utrechtis, Haarlemis, Den Haagis, Rotterdamis, Groningenis, Den Boschis ja Tilburgis. Kodukontserdite veebileht www.liveinyourlivingroom.nl mis viib kokku nii muusikahuvilised kui proffessionaalsed esinejad. Kontserdipilet maksab 10 eurot, selles sisalduvad ka snäkid ja tervitusjook. Kontserdite toimumisajaks on pühapäeva pärastlõuna, maksimum külastajate arv on 50.
Kodukontserdite populaarsus on Hollandis tõusnud plahvatuslikult, nagu ka huvi kodurestoranide vastu.

Private banking: kellele?

Selleks et saada Hollandis private banking-teenust, peab olema ette näidata:

Pank summa eurodes
Goldman Sachs 10 mln
Sarasin 10 mln
Meespierson 2 mln
ABN Amro 1 mln
Merril Lynch 1 mln
Schretien (Rabobank) 1 mln
ING 0,5mln
Theodoor Gilissen 0,5mln
Insinger de Beaufort 0,4mln
Van Lanschot 0,1mln
Rabobank 0,08mln

Kallid pühad

Hollandlased investerivad sel aastal Sinterklaasi (kohalik jõuluvana eelkäija) kinkide ostmiseks umbes 760 miljonit eurot. Keskmisel 47,5 eurot elaniku kohta märgib 8-protsendilist kulutuste kasvu võrreldes eelmise aastaga. Arvestades et umbes pool elanikkonnast Sinterklaasi ei tähista, seda kas usulistel või ealistel põhjustel, võib eeldada et tegelikud väljaminekud 5ndal detsembril toimuvate pidustuste puhul jäävad kusagile 150..200 euro kanti. Seega on Sinterklaas, algselt laste püha, mil ka täiskasvanud üksteisele sümboolseid kinke, mis varustatud vemmalvärssidega saaja aadressil, andsid, muutunud samuti kommertspühaks.

Uued hotellid Amsterdamis

Aastaks 2015 on Amsterdami linnal vaja turistidevoolu rahuldamiseks ehitada kuni sada uut hotelli. Linnal on vaja 10-13 tuhat uut voodikohta. Vastasel juhul stagneerub turistide huvi ning hulk. Sellisel järeldusele jõudis Amsterdami linnaplaneerimise komisjon peale vastava uuringu läbiviimist.

Kuidas kuts külale...

Alates novembrist kasutab Groningeni linna politsei poevaraste karistamisel uut meetodit. Pikanäpumehed peavad oma karistuse, milleks on enamasti rahatrahv pluss alaealistele ühiskondlikult kasulik töö, nüüdsest ära kandma samas kaupluses kus vargus toime pandi.
Eelmises kuus kandis sellist karistust Groningenis koguni 18 alaealist.

Tasuta koolitusmaterjalid internetis

Hollandi Avatud Ülikool pakub alates järgmisest kuust oma õpilastele internetis tasuta koolitusmaterjale. Alustatakse kolme kursusega, lähikuude jooksul peaks tasuta online ilmuma koguni 12. Iga kursus sisaldab 25 tundi õppematerjale, kursuse läbimine annab ühe õppepunkti (aastas vajalik 60).
Tasuta info väljapanekuga loodab Avatud Ülikool meelitada juurde uusi õpilasi ning tõsta Hollandi üldist haridustaset. Haridusministeerium andis antud plaani teostamiseks pool miljonit eurot, paarsada tuhat saadi Hewlett Foundation´ilt. Selleks et kõik õppematerjalid online saada, läheks hinnanguliselt vaja 12 miljonit eurot, valitsuse sõnul selliseid summasid aga anda pole.

Ikea uus kaup Hollandi tudengitele: arvestuspunktid

TU Delft ja linnas asuv Ikea kaubamaja, kus maailmas esimesena uusi Ikea kontsepte testitakse, on sõlminud omavahelise koostöölepingu. Tänu sellele saavad Delfti Tehnikaülikooli tudengid oma õppekava raames kaasa lüüa Ikea kontsepti arendamisel.

Üliõpilaste ülesandeks on arendada uusi müügi- ning marketingikontsepte, selleks, et ka 10 aasta pärast oleks klientidel Ikeasse asja. Lisaks globaalsetele teemadele püütakse paremaks muuta selliseid elementaarseid, kliendi seisukohast tähtsaid punkte nagu selged hinnalipikud, kaupluse kaardid ja ostukärud. Kõik tudengid saavad projektis osalemise eest õppepunkte.

Valimistulemused

Kell 23.46 olid (ootamatult kohalikele, mitte aga välisvaatlejaile) võidukad:
- radikaalsed islamivastased (Geert Wildersi PVV), n(m)ullist üheksa kohani
- EU-vastased (SP, sotsiaalpartei), 9st 25 kohani
- loomadepartei (Partij van de Dieren), n(mullist) kahe(3?) kohani

Juhtiv PvDA, peaminister Balkenende'ga, kaotas ülivõimsalt, 42st kohast jäi neile vaid 33.

Osavõtt valimistest oli rekordiline, lausa 80%. Välismaal elavaist, interneti kaudu hääletavate osavõtt oli koguni 92%. Immigrantidest hääletas 70%, neist valdav enamus vasakpoolset SP'd (aluseks partei printsiip: rikkad ja vaesed peavad olema võrdsed). Valimistulemusi vaata siit.

Kohalikud ryytlid on tulnud võimule, nendega konkureerimas on loomad ja ekstremistid. Niipalju siis tolerantsest Hollandist, keset EUd. Loodetavasti tehakse valmistulemustest ka Eestis õiged järeldused. Tulevärki on oodata.

Poliitika on seksikas

Juba jupp aega tegeleb kohalik MTV noorte hollandlaste poliitilise harimisega. Asutus nimega Coolpolitics organiseerib MTVs poliitikute debatte, milles ka 'tavainimesed' võivad osaleda. MTV soovib selle projektiga näidata poliitikutele, et noorte arvamus on oluline, ning noortele et igaühel on võimalik otsustamisel kaasa rääkida ning oma arvamust vabalt väljendada ka ministritele.
MTVs on väidelnud riigi juhtivad tipp-poliitikud, nende hulgas ka kurikuulsad Rita Verdonk ja Hirsi Ali. Seoses kolmapäeval toimuvate valimistega toimub sel nädalal MTVs kõigi parteide esinumbrite debattmilles osalevad Wouter Bos, Mark Rutte, Jan Marijnissen, André Rouvoet ja Femke Halsema. Peaminister Balkenende, CDA esikandidaat, ei ole meedia väitel debatikutset aktsepteerinud.

Kits kärneriks

Kaheks aastaks vangi mõistetud narkoparun Cees Hendriks kannab viimased 5 kuud oma karistusajast kohaliku partei Groen Vrij (roheline vaba) ridades töötades. Kohalike re-integratsiooni eest vastutavate ametivõimude sõnul on see täiesti normaalne, et vang, kes tunneb hästi narkomaailma, kanepi ning teiste 'pehmemate' narkootiliste ainete legaliseerimise eest võitlevas parteis kaasa teeb.

Hollandi supermarketid Euroopa odavaimad

Sellisele tulemusele jõudis turu-uuringuga tegelenud firma AC Nielsen. Holland on nende andmetel siiani esikohal olnud Saksamaast möödunud.

Minifotokas Philipsilt

Philips on maha saanud imetillukese minifotokaga: KEY007 Wearable on väiksem kui mobiiltelefon. Seda võib suuruselt isegi võtmehoidjaks pidada.
Kaameral on vaid üks funktsioon, see on pildistamisnupp.
Sisseehitatud sticki abil saab fotosid ilma juhtmeta arvutisse vkm laadida.
Mälu 64 mb, väidetavalt müügil ka Eestis.

Burqa põlu alla

Valitsuskabinet on kinnitanud sahinaid mille andmetel kavatsetakse Hollandis burqa kandmine peatselt keelata. Esialgseteks plaanideks ei ole siiski burqa totaalne keelustamine. Riidetükki ei tohi tulevikus kanda koolides ning ühistranspordis. Politseil on õigus burqa-kandjailt iga kell isikutunnistust nõuda (see nõue kehtib hetkel küll kõigi Hollandis ringi liikuvate inimeste kohta). Vastasel juhul ähvardab kopsakas rahatrahv.
Kavandatavad meetmed on kaasa toonud burqa-pooldajate raevuka reaktsiooni ning ähvardused.

Pahadele lastele Sinterklaas ei tule

Kohalikku jõuluvana 5.detsembril edestav (ja väidetavalt jõuluvana algseks prototüübiks olnud) Sinterklaas sel aastal Haagi linnaossa Transvaali ei tule.
Eestlastele transvaali ehk segadusega seostuvas linnaosas jääb nimelt Sinterklaasi iga-aastase heategevuspeo organiseerijate sõnul vajaka tolerantsusest. Veelgi enam, nende väitel on koguni 40% siin, enamasti immigrantidest koosnevas kogukonnas, elavatest ülimalt agressiivse käitumisega. Vabatahtlikud, kes pidu korraldavad, ei ole enam nõus olema jätkuvalt vägivallaohvrid: neid ähvardatakse füüsiliselt, loobitakse kividega, sõimatakse ning koguni sülitatakse nende pihta. Eelmisel aastal ei nõustunud üks lapsevanem mängutoast võetud lelu tagastama, vastuseks pani ta vabatahtlikule noa kõrile. Tegu ei ole vaid lapsevanemate agressiooniga, väidetavalt on sama tendents ja sama suur protsent vägivallatsejaid ka noorte ja laste hulgas. Peokorraldajate sõnul oskavad ka vaid paariaastased keeldudele edukalt roppude sõnadega vastata.
Ega heategu kätte tasumata jää, see on juba vana tõde :(

Keskkonnasäästlikult ökoklubis tantsides

Rotterdami klubi Off Corso on testperioodiks muudetud ökoklubiks.
Endise kinosaali ruumes asuv klubi kutsus avapeole The Critical Mass Party emailiga, mida tungivalt soovitati mitte välja printida.
Klubi ruumes tegutsenud restoran valmistas sel õhtul roogi linna tipprestoranide toidujäätmetest. Saale valgustasid plastikust kohivtopsidest ning veiniklaasidest valmistatud lühtrid milles põlesid LED-labid. Ajutised vaheseinad olid valmistatud horisontaalselt üksteise peale asetatud veetünnidest mille mõlemad otsad olid ära lõigatud ning mis seega moodustasid improviseeritud riiuleid kuhu oma joogitopse asetada. Baarides müüdi bioloogilist õlut. Klubis sai lisaks tantsimisele oma riietust 'pimpida', seda bioloogilisest puuvillast teksaseid tootva Kuyichi boksis. Külalised said ka oma globaalse jalajälje lasta välja arvutada, ehk siis kui mitu hektarit on vaja elamiseks, töötamiseks, transpordiks ning nende söögi tootmiseks. VJd näitasid installatsioone milles põhiliseks olid faktid mis energiatööstust ning inimese igapäevast maaravade kasutamist puudutasid. Nii näiteks kasutab iga eurooplane WC-s korra vett tõmmates ära 15 klaasitäit vett.
Tuleviku ökoõhtute piece de resistanceks saab kindlasti tansupõrand mis elektrit toodab. Selle tööprintsiip on lihtne: tantsijate jalgade all vetruv ja painduv põrand toodab nanotehnoloogia abil elektrit. Tulevikus on klubil muuhulgas plaan ära kasutada pidutsejate kehadest pärit higi mis siiani lihtsalt tantsusaali lakke ja seintele kondenseerub, mida aga peale kokku kogumist edaspidi WC-de loputuskastides kasutada saaks.
Ökoklubide printsiibi vastu on tundnud huvi mitmed kohalikud klubid kelle sõnul ei ole öko lihtsalt villased sokid ja sandaalid, vaid ka majanduslikult huvitav.

Ülim liberaalsus või ignorantsus?

Utrechtis asuv kohvik Averechts muutub igal teisipäeva õhtul restoraniks Piiritu. Vabatahtlike poolt organiseeritud ning käigus hoitud kohvikus teevad süüa ning teenendavad sel õhtul ainult illegaalid, immigrandid ja asüülitaotlejad, kellel puulub Hollandis viibimise luba. Kogu õhtu eest vastutavad illegaalid teevad kõik ise, alatest sisseostudest ning lõpetades roogade disainimisega. Kohvikukülaliste sõnul on algusaegadega võrreldes suurim erinevus justnimelt roogade serveerimisel: kui esmalt toodi söögid lauale korraga ning suurtes pottides, siis praegu serveeritakse mitmekäigulisi õhtusööke nii nagu Euroopas kombeks.
Kohalikku immigrantsiooniametit kohviku omanikud ei karda, seda ka hoolimata selle-aastasest intsidendist mil immigrantsiooniminister Verdonk tahtis maalt välja saata valitsuse pikaajalise liikme Hirsi Ali kuna viimane oli asüülitaotlemisel oma isa perekonnanime asemel vanaisa perekonnanime kasutanud. Verdonki kolmeaastase immigratsiooniplaani kohaselt saadetakse Hollandist välja 26 tuhat inimest, nende seas ka 10 aastat elamisloa vastust oodanuid.
Kohvikupidajate sõnul käivad linnavalitsuse liikmed tihti teisipäeviti restoranis söömas ning ainus märkus mis antud teemal nende suust kuulda, on "teil on siin teisipäeviti huvitav kohvik".

85 tuhat uut ettevõtet

.. alustas oma tööd sel aastal Hollandis. See number on viimaste aastate lõikes rekordarv:
2003 alustas 54.000 ettevõtjat, 2004 65.00 ning 2005 75.00 ettevõtjat.
Kasv väidetavalt on põhjustatud peamiselt naiste ning välismaal sündinute osakaalu järsust suurenemisest. Viimaseid oli sel aastal pea neljandik, 20.000.
Ühemehefirma (Eesti mõistes FIE) registreerimiseks on vaja täita ankeet ning jääda ootama käibemaksukohuslase numbrit, mis saabub enamasti 2 kuu jooksul. Vahepeal võib aga ettevõte ome tegevust alustada.

Amsterdami avaliku ruumi kunst online

Alates eilsest leiab ülevaate Amsterdami kesklinna tänavatel asuvast kunstist internetis aadressil http://www.kunstwacht.nl/publiek/amsterdam/kunstwerken/. Leht on hetkel paraku küll hollandi keeles, ent annab ka keelemitteoskajale väga korraliku fotoülevaate linna skupltuuridest, arhitektuurimälestistest jne. Kõik objektid on aadressi järgi reastatud ning andmebaasist otsitavad.

Rembrandt kasumlik ka 400 aastat hiljem

Võrreldes eelmise aastaga on külastajate arv Amsterdamis tõusnud koguni 8%. Majutusasutused loodavad aasta lõpuks ületada maagilise 8,5 miljoni ööbimise arvu. Amsterdami linna turismiameti arvates on turistide arv sel aastal tõusnud eelkõige tänu Rembrandti 400nda sünnipäeva tähistamisele pühendatud sündmustele kogu aasta jooksul.
Ka Amsterdami muuseumid (nende seas ka kuni aastani 2008 vaid 50% eksponeerivad Rijksmuseum, Van Gogh ja Stedelijk muuseumid) raporteerivad 10%-list külastajate arvu tõusu.
Eelpooltoodud andmed on pärit linna 70 hotelli seas läbi viidud uuringust.

ära anda 100 miljonit eurot

Autode navigatsioonisysteeme valmistava firma TomTom asutaja Pieter Geelen annetas 100 miljonit eurot oma loodud heategevusfondi Turing Foundation. Fond saab selle annetusega aastaseks kasutamiseks 5 mln eurot, mida plaanitakse kasutada võitluseks leepraga, arengumaade lastele hariduse võimaldamiseks, looduskaitseks ning võimaldamaks hollandlastel kunsti nautida.

Nelja kursusekaaslase poolt aastal 1991 asutatud TomTom kasvas viimaste aastate jooksul plahvatuslikult, saades miljardeid eurosid keerutavaks ettevõtteks. Möödunud aastal läks firma börsile. Eelmisel nädalal müüsid 4 omanikku oma aktsiaid, teenides selle tehinguga kokku 445 miljonit eurot.
(kiire arvutus näppudel näitas et juhul kui tegu oli võrdselt jaotuva summaga siis Geelen andis ära ca 80% teenitud rahast?!)

Ei saa me läbi seksita...

... või ehk siiski? Nimelt on Hollandis peale prostitutsiooni legaliseerimist 5 aastat tagasi seksiga äritsevate asutuste hulk väidetavalt vähenenud. Kui aastal 2000 oli see number kaheksasada, siis tänaseks on neid järgi alla kuuesaja. Väidetavalt on ka punaste laternate all töötavate naiste külastajate arv kõvasti kukkunud, seda eelkõige seetõttu et ka nende arv on vähenenud. Aastal 1999 oli seksiäris tegev 3000 akent, aastaks 2005 oli neid aga järgi 1652.
Lisainfi seksiala töötajate ametiühingu veebilehelt http://www.rodedraad.nl/

Maksumaksja finantseerib tasuta heroiinijagamist

Kaksteist kohalikku haldusala (Haarlem, Enschede, Apeldoorn, Arnhem, Nijmegen, Den Bosch, Tilburg, Eindhoven, Maastricht, Leeuwarden, Leiden ja Deventer) ähvardavad et lõpetavad valitsuse poolt kuni 1 jaanuarini 2008 subsideeritud, tasuta heroiini jagamise narkomaanidele. Haldusalad ei ole nõus kulusid omast taskust kinni maksma. Kuna heroiini peab vastavalt uuele seadusele jagama mittemobiilsest asutusest (siiani oli antud protsessi tarvis linnades ja asulates liikvel vastav narkobuss) ning selle sisseseadmisega on seotud suured kulud (turva jne), ei soovi eelnimetatud 12 haldusala enam antud protsessis osaleda. Pahameelt tekitab ka asjaolu et suurlinnad nagu Amsterdam, Utrecht, Rotterdam, Den Haag, Heerlen ja Groningen, sama projekti raames tunduvalt suuremaid subsiidiume saavad.
Tasuta heroiinijagamine on väidetavalt muutnud paremaks heroiinisõltlaste tervise ning vähendanud kuritegevust nende hulgas.

Victor&Rolf rõivatööstuse McDonaldsis

Victor&Rolf, Hollandi päritoluga maailmakuulsad ülitrendikad moeloojad, on sattunud samasse liigasse Carl Lagerfeldi ning Stella MCCartney'ga: eelmisel nädalal esitles rõivatööstuse McDonaldsiks tituleeritud Rootsi kontsern H&M nende rõivakollektsiooni oma Hollandi kauplustes.
Võrreldes moeloojate tavahindadega on V&R'i taiesed H&M'is naeruväärse hinnaga saadaval (T-särk H&M 20eur, V&R butiigis ca 10 korda rohkem), seetõttu pidid kauplused suuremate rüselemiste haldamiseks palkama hulgaliselt turskeid turvasid.
Moemaailma McDonalds... huvitav kas V&R on kaotanud oma elitaarse positsiooni kõrgklassi hulgas, või saanud hoopis juurde uue turu? Lagerfeld on kuuldavasti oma koostööd H&M'iga kibedasti kahetsenud. Muide, V&R olid H&M'ile vaid varumeesteks: Prada, kellega originaalis läbirääkimisi alustati, hüppas viimasel hetkel alt ära.

Spirituaalsus ja kauplemine

Just äsja kuuldud siseinfo alusel lisab Nyenrode, Hollandi (ainus ivy league staatusega) eraülikool kus majandust õpetatakse, järgmisest õppeaastast oma õppekavva kohustusliku aine "Spiritualitet en zaken" ehk siis spirituaalsus ja äri. Aine õppejõud olla 82-aastane juhtimisguru.
Viimane aeg ehk ka Eestis analoogne asi kiirelt käsile võtta, enne kui hilja, vastasel juhul vallutavad sõõrikud ja kohukesed kõik õppeasutused......?

Kainelt baaris

Kohalikud baaripidajad ja teised horecatöötajad ei või tulevikus tööl olles tilkagi alkoholi tarbida. Selline seaduseeelnõu võetakse valitsuses peatselt arutlusele. Seaduse vastuvõtmisel ähvardab eelpoolnimetatuid, ning sellele lisaks ka vinoteekide ning alkoholi degusteerimisega tegelevate asutuste töötajaid kontrollidele tööajal vindise peaga vahele jäämine suurt trahvi. Firmaomanikku aga ähvardab lausa litsentsist ilmajäämine.
Huvitav kas kontrollija peab eelnevalt napsu tarbima et eelnevalt teenindaja usaldust võita?
Kas kliendi napsuost barmenile on ka trahvitav?
Kas degusteerimise korraldaja peab kuiva kurguga istuma ja kaebustele veini võimaliku viletsa kvaliteedi kohta vastama: kutsuge kontroll, mul on tööaeg? Hm.

45 mln eur

... on miinimum mida Hollandis peab omama selleks et kohalike rikkurite top500-nimekirja pääseda. Aastal 1997 oli see vaid 9miljonit :)
Hollandi 500-nimekirjas olevad rikkurid on kogusuhtes vaesemaks jäänud: kui aastal 1997 moodustas nende vara kogu Hollandi varadest 11%, siis tänaseks on see vaid 9%. Allpoololevas top10-tabelis olevaist nimedest on 8 seal olnud viimased 10 aastat.

Top10 Hollandi miljonärid (mln eur) anno 2006, võrdlus 1996
1. perekond Brenninkmeijer (C&A rõivad) 15.000 / 2.995
2. Caravalho-Heinkenen (Heineken õlu) 4.900 / 2.109
3. F.H.Fentener van Vlissingen (SHV) 2.700 / 2.091
4. F.Goldscmeting (Randstad tööbüroo) 2.400 / 1.200
5. J.Fentener van Vlissingen (SHV) 2.200 / n/a
6. perekond van der Vorm (HAL) 2.200 / 682
7. P.Fentener van Vlissingen (SHV) 2.200 / n/a
8. perekond de Rijcke (ex Kruidvat) 1.900 / 273
9. perekond Dreesmann (V&D) 1.700 / 1.045
10. R.Sonnenberg (Hunter Douglas) 1.600 / 443

Hollandis elab enam kui 170 tuhat euromiljonäri.

Philips: innovatiine ja intrigeeriv

Viimasel ajal olen kohalikus meedias kokku puutunud Hollandi lipulaeva, Philipsi kontserni puudutavate teadetega, mis kõik asutuse imagot teatud suunas ärgitavad. Ja ausalt öeldes on tegu huvitavate faktidega:
- Philips on välja töötanud tehnika millega saab LED-lampe tavarõivastesse kududa (näidiseks oli firmalogoga jope aga ma arvan et näiteks helkurite- või taskulampide probleem on sellega lahendatud)
- Philips saadab juba aastaid antropolooge ja sotsiolooge mitmeteks kuudeks testperedesse elama, selleks et peilida nende igapäevaelu alusel tulevikutrende ja harjumusi ning omakorda selle alusel tootearengut teha (kui paljud asutused maailmas asetavad kliendi kesksele kohale???)
- Philips on arendamas intelligentset biomeetrilist rõivastust milles asuvate sensoritega saab eri kehaosade funtsioneerimist jälgida (meis igaühes peitub tulevikus arst?!)
- Philips on välja töötanud (reas kauplustes juba testimisel!) sellised videopaneelid mille alusel kaupluse külastaja oma seljas rõivakollektsioone 'proovida' saab (hüvasti tüütud higised rabelemised kabiinis!)
janiiedasi.
Peaks vist Philipsis ära käima.

Integreerumine: põliselanike mure?

Jupp aega tagasi avaldatud online-uurimuse tulemusena on selgunud, et Hollandis elavate immigrantide põhimuredeks hoopis tervisehoid, kriminaalsuse kasv ning elukvaliteet. Esikohal asuv, eelpoolnimetatuid kaugelt edestav põhiprobleem on elamiskulud. Integratsioon kui selline ei ole immigrantide jaoks probleemsete küsimuste esirinnas.
Hollandi 'põliselanikud' aga seevastu asetavad integreerumismure neljandale kohale.
Lisainfo: www.21minuten.nl, mõne aja pärast tahaks sel teemal pikemalt kirjutada.

Seksikaup igasse poodi!?

Eilsest alates müüakse Hollandi pudipadi ja ravimitega kaubitsevas kauplusteketis Dirx suurt valikut sekskaupu. Dirx on teada andnud et igasugustele määretele, dildodele, stimulaatoritele ning massaazhiõlidele tehakse vabaks keskmiselt 4 meetrit poepinda. Need artiklid võtavad poes umbes sama palju ruumi kui homoöpaatilised ravimid või hambaharjad.
Hollandi konservatiivsele perefirmale Dirk van den Broek kuuluv Dirx põhjendab ootamatut otsust klientide sooviga osta seksikaupu tavapoest, mitte 'räpasest' seksbutiigist.

Lilled postkastis

Hollandi postiasutuse TNT Post ja lillefirma ’t Groene Loo koostöö tulemusena on väidetavalt aretatud postkastilill. Ehk siis lilli on alates tänasest Hollandis ka kirjaposti teel võimalik saata. Praegu saab postkasti saata vaid roose, tulevikus peals lillevalik suurenema.
Lilled pakitakse lamedasse pakki, mis mahub tavaliste mõõtudega postkasti. Imeväikesed augukesed paki fooliumiribas garanteerivad õhu juurdepääsu, mille tulemusena taim värskena säilib. Hind? Teadmata. Jääb vaid loota et konkurents igasuguste interflorade superkallile teenusele silmad ette annab ka kvaliteedi poolest.

Kreatiivne laen kreatiividele

Oma karjääri alustavad Hollandi disainerid ja kreatiivid saavad alates järgmisest aastast laenu taotleda spetsiaalselt vaid neile avatavas pangas Creative Industry Bank in Amsterdam. Pank avab oma uksed esimesel mail 2007.

Kohalikus ajalehes Het Parool ilmunud artiklis nendib panga initsiaator Walter Amerika suurt nõudlust sellise toote järele, seda eriti arvutimängude kirjutajate, moeloojate ning teiste loominguliste tegijate hulgas.
Oma firmat loovad kreatiivid on peaaegu alati sunnitud koputama panga ukse taga selleks et stardilaenu saada, ytleb Amerika. Pankadel aga puudub arusaam kombinatsioonist "raha ja kreatiivsus". Enne kui aru saad, on su disainibyroo nimetatud pangas ymber maalrifirmaks ning laenutaotlus tagasi lykatud, kuna kogu yritus liigriskantne tundub. Tundub et panga jaoks on parem kui ma end meetrimõõtjaks kui disaineriks klassifitseerin.

Viimased moeröögatused Punaselt Ristilt

Eindhoveni linna Punase Risti filiaali vanemate liikmete käsitööklubi valmistab alates septembri keskpaigast moeaksessuaare Amsterdami ja Einhoveni kauplustele. Käekotid, ehted, käe- ja jalasoojendajad ning korsetid on disainitud Eindhoveni Disainiakadeemia õpilaste Jo Meestersi ja Marije van der Park'i poolt.

Punase Risti regionaalse direktori Margreet van Dissel´i sõnul valmistasid abiorganisatsiooni vanemad liikmed siiani myygiks enamasti vanamoodsaid salle bridzhiõhtute tarvis, villaseid sokke ja potilappe , mida iga-aastasel laadal myydi. Kuna sellised laadad ei olnud eriti populaarsed noorte hulgas, otsustas Punane Rist selle sihtgrupi huvi äratamiseks hakata moodsaid esemeid valmistama.

Uus tootesari, kui seda nii võib öelda, kannab nime `puhas käsitöö´ ning koosneb seitsmest myygiartiklist. Esimese partiina on Punase Risti töökad vanurid suutnud toota koguni 140 eset, igayks varustatud käsitöömeistri nimega. Kogu myygitulu läheb loomulikult Punasele Ristile. Täna ei ole kindel kas antud heategevusaktsiooni järgmisel aastal korratakse: käsitööhuvilistele meeldib asutuse direktori sõnul pigem esemeid ise välja mõelda ja teostada.