Lihareklaam keelata?!

Kohaliku elu absurditeatri järjekordses vaatuses soovib mittetulundusühing 'Varkens in nood' (põrsad hädas) et supermarketid lõpetaksid klientide kaubandusvõrku meelitamise odava hinnaga liha reklaamides. Vastavasisuline märgukiri läkitati ühingu poolt nii kohalike supermarketite juhatustele kui ka Toiduainete Ametile. Viimase reaktsioon on ühene: kauplused võivad reklaamida neid toiduaineid mida soovivad ning täpselt sellise hinnaga nagu neile meeldib.

Ujukbassein Rotterdamis

Rotterdam saab endale peatselt ujula. Uuudis kui selline justkui puuduks, kui välja arvata fakt, et tegu on linna läbival Maasi jõel hulpiva basseiniga.
Ujuk-ujulat saab erinevaisse paikadesse sõidutada ning vajadusel kinnitada, see on absoluutselt autonoomne. Ujumisradade pikkuseks saab 32meetrit, basseini kogusuuruseks 240 ruutmeetrit. "Sisepääsu"pileti hinnaks peaks saama 3 eurot. Tegu ei ole innovatsioonilise algatusega, analoogne bassein on juba olemas Berliini linnal.

Elutuba perrooni kohal

Hollandi Riigiraudtee NS laiendab oma tegevusala. Sel nädalal saavad Amersfoorti raudteejaamas, asukohaga perroonide kohal, valmis esimesed NS korterid. Nende alghinnaks on 265 tuhat eurot (ca 60m2 hind Amsterdamis). Kõik 117 korterit on juba enne valmimist välja müüdud.
NS planeerib massilist raudtejaamade ning nende alade väljaarendamist nii eramuteks, koolideks kui büroohooneteks. Firma eesmärk on lihtne: kinnisvaraarendusega teenib rohkem kui rongiliikluse organiseerimise ja haldamisega. Esialgse kava kohaselt alustatakse laiendustegevust Utrechti, Rotterdami, Alphen aan de Rijn'i ja Leidschedami linnades.
NS teenis reisijateliikluselt eelmisel aastal 2,4miljardilise käibe juures 149mln eurot kasumit.

Hõõglambi tulevik tume

Miljööminister Jacqueline Crameril on tõsised kavatsused Hollandis hõõglambid aastaks 2011 keelata. Tarbijad paevad selleks ajaks vanad lambid uute, energiasäästlike versioonide vastu välja vahetama. Philipsi esindajad on selle otsusega väga rahul. Nende sõnul ei tulene rahulolu mitte ainult lisateenimise võimalusest: käesolevast hõõglambist lekib 80% energiat soojusena ning see ei ole keskkonnasõbralik. Firma planeerib lähiajal suurendada lisainvesteeringuid LED- ja energiasäästlike lambipirnide edasiarendamiseks.

Alakaalulised paksud

Kindlustusfirma Achmea uuringu tulemusena selgus et Hollandi pakseimad inimesed elavad Groningeni maakonnas. Selle rajooni mehed kaaluvad keskmiselt 86 kilo ning naised 87 kilo. Riigi kõhneimad naised elavad Limburgi maakonnas: meeste keskmine kaal on seal 78 kilo ning naiste keskmine kaal 79 kilo. Limburg on kuulus elunautlejate ja gurmaanide kõrge kontsentratsiooni poolest, seetõttu on tegu ilmse kurioosumiga.
Uuringu kohaselt täheldati 30% riigi elanikel ülekaal. Keskmine hollandlane kaalub 82 kilo. Ideaalkaaluks peetakse 74 kilo.
Enamus maailma paksukesi ilmselt solvuks selliste kärbeskaalude peale...

Rassistlik Amsterdam

Amsterdami linnaosa Bos en Lommer oli eelmisel nädalal kohaliku meedia tähelepanu keskmes. Linnaosa, mida peamiselt asustavad marokolased, türklased ja muud mitte-Euroopa ühendusest pärit immigrandid, ilmutas kohalikele oma tõelist palet.
Peale aastaid kestnud antisemitistlikku terrorit otsustas hollandi juutide perekond maha müüa oma toitlustusasutuse ning kolida teise linnaossa. Pere sõnul ei suutnud nad enam toime tulla järjest tihenevate füüsiliste ähvardustega ning igapäevase tagakiusamisega, mille hulka kuulusid araaabiakeelsed graffitid ning haakristid välisuksel, vandalism auto kallal, akende sisseloopimine ning sissemurdmised.
Kohalik politsei on jõuetu, nende esindaja sõnul ei teata kes on tagakiusamise autoriteks ning seetõttu ei saavat politsei juudi vanapaari ka kaitsta.
Bos en Lommer ei ole 'valgete' linnaelanike seas eriti populaarne. Ebaeuroopalikku linnapilti ilmestavad pikkade habemete ja halattidega vanamehed ning burkades naised, kel 'väljastpoolt' tulijate jaoks jätkub vaid altkulmupilke. Nende suhtelisele rahumeelsusele sekundeerib tänavatel mängivate laste ülim agressiivsus ja vaenulikkus, ka 3-4 aastased jõnglased oskavad võõraid rõvedalt sõimata.
Amsterdami elanikest on linnavalitsuse statistika endmetel üle pooled mitte-euroopa päritoluga.

Shokolaadiga vandalismi vastu

Schiedami linnakese politsei on oma töös innustust saanud Briti uurimustööst, mille tulemusena jõuti järeldusele, et shokolaad teeb inimesi rõõmsamaks ning vähem agressiivseks. Nii jagataksegi Schiedami linna meelelahutuskeskuste külastajatele neist lahkumisel politsei poolt sponsoreeritud shokolaaditahvleid, lootuses et see vandalismi linnas vähendab. Kohalike sõnul on tegu eduka projektiga, ent seda põhjusel, et inimestele meeldib kingitusi saada. Politsei on oma väljaütlemises esialgu neutraalsel seisukohal ning ei kiirusta kampaaniat Hollandi teistes linnades ellu viima.
Suurbritannias tegeleb politsei shokolaadi jagamisega juba pikemat aega.