Lihareklaam keelata?!

Kohaliku elu absurditeatri järjekordses vaatuses soovib mittetulundusühing 'Varkens in nood' (põrsad hädas) et supermarketid lõpetaksid klientide kaubandusvõrku meelitamise odava hinnaga liha reklaamides. Vastavasisuline märgukiri läkitati ühingu poolt nii kohalike supermarketite juhatustele kui ka Toiduainete Ametile. Viimase reaktsioon on ühene: kauplused võivad reklaamida neid toiduaineid mida soovivad ning täpselt sellise hinnaga nagu neile meeldib.

Ujukbassein Rotterdamis

Rotterdam saab endale peatselt ujula. Uuudis kui selline justkui puuduks, kui välja arvata fakt, et tegu on linna läbival Maasi jõel hulpiva basseiniga.
Ujuk-ujulat saab erinevaisse paikadesse sõidutada ning vajadusel kinnitada, see on absoluutselt autonoomne. Ujumisradade pikkuseks saab 32meetrit, basseini kogusuuruseks 240 ruutmeetrit. "Sisepääsu"pileti hinnaks peaks saama 3 eurot. Tegu ei ole innovatsioonilise algatusega, analoogne bassein on juba olemas Berliini linnal.

Elutuba perrooni kohal

Hollandi Riigiraudtee NS laiendab oma tegevusala. Sel nädalal saavad Amersfoorti raudteejaamas, asukohaga perroonide kohal, valmis esimesed NS korterid. Nende alghinnaks on 265 tuhat eurot (ca 60m2 hind Amsterdamis). Kõik 117 korterit on juba enne valmimist välja müüdud.
NS planeerib massilist raudtejaamade ning nende alade väljaarendamist nii eramuteks, koolideks kui büroohooneteks. Firma eesmärk on lihtne: kinnisvaraarendusega teenib rohkem kui rongiliikluse organiseerimise ja haldamisega. Esialgse kava kohaselt alustatakse laiendustegevust Utrechti, Rotterdami, Alphen aan de Rijn'i ja Leidschedami linnades.
NS teenis reisijateliikluselt eelmisel aastal 2,4miljardilise käibe juures 149mln eurot kasumit.

Hõõglambi tulevik tume

Miljööminister Jacqueline Crameril on tõsised kavatsused Hollandis hõõglambid aastaks 2011 keelata. Tarbijad paevad selleks ajaks vanad lambid uute, energiasäästlike versioonide vastu välja vahetama. Philipsi esindajad on selle otsusega väga rahul. Nende sõnul ei tulene rahulolu mitte ainult lisateenimise võimalusest: käesolevast hõõglambist lekib 80% energiat soojusena ning see ei ole keskkonnasõbralik. Firma planeerib lähiajal suurendada lisainvesteeringuid LED- ja energiasäästlike lambipirnide edasiarendamiseks.

Alakaalulised paksud

Kindlustusfirma Achmea uuringu tulemusena selgus et Hollandi pakseimad inimesed elavad Groningeni maakonnas. Selle rajooni mehed kaaluvad keskmiselt 86 kilo ning naised 87 kilo. Riigi kõhneimad naised elavad Limburgi maakonnas: meeste keskmine kaal on seal 78 kilo ning naiste keskmine kaal 79 kilo. Limburg on kuulus elunautlejate ja gurmaanide kõrge kontsentratsiooni poolest, seetõttu on tegu ilmse kurioosumiga.
Uuringu kohaselt täheldati 30% riigi elanikel ülekaal. Keskmine hollandlane kaalub 82 kilo. Ideaalkaaluks peetakse 74 kilo.
Enamus maailma paksukesi ilmselt solvuks selliste kärbeskaalude peale...

Rassistlik Amsterdam

Amsterdami linnaosa Bos en Lommer oli eelmisel nädalal kohaliku meedia tähelepanu keskmes. Linnaosa, mida peamiselt asustavad marokolased, türklased ja muud mitte-Euroopa ühendusest pärit immigrandid, ilmutas kohalikele oma tõelist palet.
Peale aastaid kestnud antisemitistlikku terrorit otsustas hollandi juutide perekond maha müüa oma toitlustusasutuse ning kolida teise linnaossa. Pere sõnul ei suutnud nad enam toime tulla järjest tihenevate füüsiliste ähvardustega ning igapäevase tagakiusamisega, mille hulka kuulusid araaabiakeelsed graffitid ning haakristid välisuksel, vandalism auto kallal, akende sisseloopimine ning sissemurdmised.
Kohalik politsei on jõuetu, nende esindaja sõnul ei teata kes on tagakiusamise autoriteks ning seetõttu ei saavat politsei juudi vanapaari ka kaitsta.
Bos en Lommer ei ole 'valgete' linnaelanike seas eriti populaarne. Ebaeuroopalikku linnapilti ilmestavad pikkade habemete ja halattidega vanamehed ning burkades naised, kel 'väljastpoolt' tulijate jaoks jätkub vaid altkulmupilke. Nende suhtelisele rahumeelsusele sekundeerib tänavatel mängivate laste ülim agressiivsus ja vaenulikkus, ka 3-4 aastased jõnglased oskavad võõraid rõvedalt sõimata.
Amsterdami elanikest on linnavalitsuse statistika endmetel üle pooled mitte-euroopa päritoluga.

Shokolaadiga vandalismi vastu

Schiedami linnakese politsei on oma töös innustust saanud Briti uurimustööst, mille tulemusena jõuti järeldusele, et shokolaad teeb inimesi rõõmsamaks ning vähem agressiivseks. Nii jagataksegi Schiedami linna meelelahutuskeskuste külastajatele neist lahkumisel politsei poolt sponsoreeritud shokolaaditahvleid, lootuses et see vandalismi linnas vähendab. Kohalike sõnul on tegu eduka projektiga, ent seda põhjusel, et inimestele meeldib kingitusi saada. Politsei on oma väljaütlemises esialgu neutraalsel seisukohal ning ei kiirusta kampaaniat Hollandi teistes linnades ellu viima.
Suurbritannias tegeleb politsei shokolaadi jagamisega juba pikemat aega.

Kaitsevägi: alkohol ja softdrugs lubatud

Hollndi kaitsevägedes teenivad sõdurid võivad rahulikult pehmete narkootikumide tarbmist jätkata: kuigi see on ametlikult keelatud, pigistab nende tööandja vähemalt esimesel korral vahelejäämise puhul silma kinni. Teolt tabatu saab sel puhul vaid kirjaliku hoiatuse. Kaitseväe pressiesindaja sõnul võivad sõdurid vastavalt kehtivale reglemendile pehmeid narkootikume siiski omada vaid enda tarbeks ning neid tohib tarbida vaid puhkeajal. Teist korda vahelejäänuid ning kangete narkootikumide pruukimisega vahale jäänuid ootab kohene vallandamine.
Kaitsevägesid on kehtiva reglemendi tõttu kohalikus ajakirjanduses hiljuti tugevalt kritiseeritud, seda eelkõige legaaliseeritud alkoholitarbimise tõttu.

Moetööstus ja naiste varjupaik koostöös

Arnhemi linnas toimuva Mode Biennale ajal loodab ühendus Mode Met een Missie (missiooniga mood) tutvustada uut kollektsiooni Ami-e-toi. Kollektsiooni autoriteks on Arnhemi disainikooli Artez'i lõpetanud noored disainerid. Rõivad valmistatakse aga kohaliku naiste varjupaiga elanike poolt. Õmblejate hulka kuuluvad nii psühholoogiliste probleemidega kui kodutud ja/või töötud naised. http://www.amietoi.nl/welkom.htm

Prostitutsioonist

Umbes 70-80% Hollandist töötavatest prostituutidest on inimkaubitsemise ohvrid. Neid sunnitakse ähvarduste saatel vastu tahtmist kliente vastu võtma, samuti peavad naised oma sissetulekuid n loverboys'dega jagama. Sellisele järeldusele jõudis kohalik politseiamet, olles läbi viinud prostituutide hulgas ulatusliku uuringu.
Ohvrite arv on suurem kui enne arvatud. Seda eelkõige seetõttu et enne arvestas politsei vaid registreeritud kaebuste arvu. Käesoleva uuringu raames viidi aga läbi nii eravestlusi, kuulati üle tunnistajaid kui kuulati pealt telefonivestlusi.
Kehamüügi seaduste karmistamisega aastal 2000 ning tihedamate kontrollidega vähenes äris alaealiste ning illegaalide arv. Vastu tahtmist töötavate prostituutide arv aga ei ole vähenenud, seda eelkõige seetõttu et naised ise ei soovi kuritegu politseis arvele võtta.
Kohaliku politsei andmetel sunnitakse vähemalt 90 prostituuti Amsterdamis, Utrechtis, Alkmaaris ning Haagis oma keha müüma. Neid valvavad turvamehed, keeldumise puhul kasutatakse teadjate sõnul naiste vastu kujutlematut vägivalda.
Prostitutsiooniäri käive Hollandis on hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot. Iga päev külastab prostituuti 150 tuhat hollandlast.

Organidoonorlus ebapopulaarne

Üha vähem hollandlasi on valmis oma organeid annetama. Eelmiste aastatega võrreldes on doneerimisest kirjalikult keelduvate arv vastava instituudi Nivul andmetel koguni kahekordistunud. Kui aastal 2004 oleks doonorluse kohustuse puhul sellest keeldunud 13% rahvastikust, siis aastal 2007 on see number 26%, seda nii võõrale kui oma pereliikmele organi annetamise puhul.
Kohalik neeruühing kutsub Hollandi Tervishoiuministeeriumi kiirelt reageerima. Nende ettepaneku kohaselt peaks iga kodanik kohustuslikus korras oma organeid peale surma doneerima. Keeldujatele kehtestataks trahvid, ning nende enda tervisehädade puhul oleks nad organitaotlejate nimekirjas kõige viimasel kohal. Lisaks soovitab organisatsioon kehtestada organidoonoritele maksusoodustusi.
Igal aastal sureb sadu inimesi vajaliku organi puudumise tõttu. Umbes 1400 inimest ootab organit, neist enamus (1088) vajab neeru. Keskmine ooteaeg on viis aastat mis on 1,5 aastat kauem kui vastava organidoonorluse seaduse kehtestamisel aastal 1998.

KLM uus maksupoliitika

KLM kehtestab reisijatele, kes hädaväljapääsu kõrval istuvad, lähitulevikus lisamaksu. Lennufirma sõnul pakub antud iste reisijale lisa jalaruumi mille hinnaks saab olema 50 eurot. Ka muud turistiklassi istmed millel lisaruumi, maksustatakse.
KLM sõnul alustatakse lisamaksuga esialgu interkontinentaalsetel lendudel, pilootprojekt algab Singapuri, Manilla ja Curaçao liinil. Kui reisjate seas plaan populaarust kogub, kavatsetakse see ellu viia kõigil liinidel.
KLM plaani sügisest alates anda reisijatele võimaluse lisapagasi kaasavõtmiseks, täpsemad detailid avalikustatakse peatselt.

Võõraste arv kasvab

Selle aasta esimese kolme kuu jooksul on riiki kolivate isikute arv Hollandis tugevalt kasvamas. Selle põhjuseks on kohaliku Statistikaameti uuringu andmetel eelkõige piiride avamine tööimmigrantidele. Immigrantide arv kasvab esimest korda alates aastast 2002.
Statistikaameti andmetel saabus esimeses kvartalis Hollandisse elama 26.000 võõramaalast, seda 3 tuhat inimest enam kui eelmisel aasta samal perioodil. Enim oli saabujaid Rumeeniast ja Bulgaariast, 2300. See arv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kaheksakordne. Poolast saabus riiki 2000 isikut.
Emigreerijaid oli eelmise aastaga võrreldes vähem, nende arv kahanes 32 tuhandelt 29le tuhandele. Muude rahvuste esindajaid sündis Hollandis sama palju kui eelmisel aastal, nimelt 14 tuhat. Uuringu andmed kajastavad vaid neid immigrante, kes end kohalikes ametites arvele võtnud.

Magusareklaam lastele keelata!

Hollandi Südameliit ning Tarbijakaitseame leiavad, et riigis tuleks keelustada lastele suunatud magusareklaam, seda igapäevaselt, kella 7 ja 21 vahelisel ajal. Vastavasisulist kampaaniat on aetud juba viimased kaks aastat. Siiamaani on keeld toiminud vabatahtlikkuse alusel, kui uus kampaania valitsuses läbi suruda õnnestub, keelustataksegi maiusereklaam lastele eelnimetatud ajavahemikul. Organisatsioonide aktiivse keelustamissoovi põhjuseks on Hollandi laste väidetav paksus mis tulenevat liigsest maiustamisest.

Võrreldes kohalikke lapsi näiteks USA omadega, on tegu ilmselge pseudoprobleemiga.

1/3 restoranitoidust prügikasti

Igal aastal viskavad Hollandi 10 tuhat restorani ära 25-35% oma söögivarudest. Suurima osa sellest moodustavad köögi- ja puuviljad, teisel kohal troonivad saiatooted, kartulid ning riis, alles seejärel liha ja kala. Äraviskamise põhjuseks on liiga suured sisseostuvolüümid. Lisaks rahalisele kahjule- kokku läheb sööki prügikasti 235 miljoni euro eest - tekitatakse otsest kahju ka loodusele. Kogunev prügi tekitab nimelt kokku 0,1 megatonni CO2.