Monday, November 27, 2006

Tasuta koolitusmaterjalid internetis

Hollandi Avatud Ülikool pakub alates järgmisest kuust oma õpilastele internetis tasuta koolitusmaterjale. Alustatakse kolme kursusega, lähikuude jooksul peaks tasuta online ilmuma koguni 12. Iga kursus sisaldab 25 tundi õppematerjale, kursuse läbimine annab ühe õppepunkti (aastas vajalik 60).
Tasuta info väljapanekuga loodab Avatud Ülikool meelitada juurde uusi õpilasi ning tõsta Hollandi üldist haridustaset. Haridusministeerium andis antud plaani teostamiseks pool miljonit eurot, paarsada tuhat saadi Hewlett Foundation´ilt. Selleks et kõik õppematerjalid online saada, läheks hinnanguliselt vaja 12 miljonit eurot, valitsuse sõnul selliseid summasid aga anda pole.

Ikea uus kaup Hollandi tudengitele: arvestuspunktid

TU Delft ja linnas asuv Ikea kaubamaja, kus maailmas esimesena uusi Ikea kontsepte testitakse, on sõlminud omavahelise koostöölepingu. Tänu sellele saavad Delfti Tehnikaülikooli tudengid oma õppekava raames kaasa lüüa Ikea kontsepti arendamisel.

Üliõpilaste ülesandeks on arendada uusi müügi- ning marketingikontsepte, selleks, et ka 10 aasta pärast oleks klientidel Ikeasse asja. Lisaks globaalsetele teemadele püütakse paremaks muuta selliseid elementaarseid, kliendi seisukohast tähtsaid punkte nagu selged hinnalipikud, kaupluse kaardid ja ostukärud. Kõik tudengid saavad projektis osalemise eest õppepunkte.

Wednesday, November 22, 2006

Valimistulemused

Kell 23.46 olid (ootamatult kohalikele, mitte aga välisvaatlejaile) võidukad:
- radikaalsed islamivastased (Geert Wildersi PVV), n(m)ullist üheksa kohani
- EU-vastased (SP, sotsiaalpartei), 9st 25 kohani
- loomadepartei (Partij van de Dieren), n(mullist) kahe(3?) kohani

Juhtiv PvDA, peaminister Balkenende'ga, kaotas ülivõimsalt, 42st kohast jäi neile vaid 33.

Osavõtt valimistest oli rekordiline, lausa 80%. Välismaal elavaist, interneti kaudu hääletavate osavõtt oli koguni 92%. Immigrantidest hääletas 70%, neist valdav enamus vasakpoolset SP'd (aluseks partei printsiip: rikkad ja vaesed peavad olema võrdsed). Valimistulemusi vaata siit.

Kohalikud ryytlid on tulnud võimule, nendega konkureerimas on loomad ja ekstremistid. Niipalju siis tolerantsest Hollandist, keset EUd. Loodetavasti tehakse valmistulemustest ka Eestis õiged järeldused. Tulevärki on oodata.

Monday, November 20, 2006

Poliitika on seksikas

Juba jupp aega tegeleb kohalik MTV noorte hollandlaste poliitilise harimisega. Asutus nimega Coolpolitics organiseerib MTVs poliitikute debatte, milles ka 'tavainimesed' võivad osaleda. MTV soovib selle projektiga näidata poliitikutele, et noorte arvamus on oluline, ning noortele et igaühel on võimalik otsustamisel kaasa rääkida ning oma arvamust vabalt väljendada ka ministritele.
MTVs on väidelnud riigi juhtivad tipp-poliitikud, nende hulgas ka kurikuulsad Rita Verdonk ja Hirsi Ali. Seoses kolmapäeval toimuvate valimistega toimub sel nädalal MTVs kõigi parteide esinumbrite debattmilles osalevad Wouter Bos, Mark Rutte, Jan Marijnissen, André Rouvoet ja Femke Halsema. Peaminister Balkenende, CDA esikandidaat, ei ole meedia väitel debatikutset aktsepteerinud.

Kits kärneriks

Kaheks aastaks vangi mõistetud narkoparun Cees Hendriks kannab viimased 5 kuud oma karistusajast kohaliku partei Groen Vrij (roheline vaba) ridades töötades. Kohalike re-integratsiooni eest vastutavate ametivõimude sõnul on see täiesti normaalne, et vang, kes tunneb hästi narkomaailma, kanepi ning teiste 'pehmemate' narkootiliste ainete legaliseerimise eest võitlevas parteis kaasa teeb.

Wednesday, November 15, 2006

Hollandi supermarketid Euroopa odavaimad

Sellisele tulemusele jõudis turu-uuringuga tegelenud firma AC Nielsen. Holland on nende andmetel siiani esikohal olnud Saksamaast möödunud.

Saturday, November 11, 2006

Minifotokas Philipsilt

Philips on maha saanud imetillukese minifotokaga: KEY007 Wearable on väiksem kui mobiiltelefon. Seda võib suuruselt isegi võtmehoidjaks pidada.
Kaameral on vaid üks funktsioon, see on pildistamisnupp.
Sisseehitatud sticki abil saab fotosid ilma juhtmeta arvutisse vkm laadida.
Mälu 64 mb, väidetavalt müügil ka Eestis.

Friday, November 10, 2006

Burqa põlu alla

Valitsuskabinet on kinnitanud sahinaid mille andmetel kavatsetakse Hollandis burqa kandmine peatselt keelata. Esialgseteks plaanideks ei ole siiski burqa totaalne keelustamine. Riidetükki ei tohi tulevikus kanda koolides ning ühistranspordis. Politseil on õigus burqa-kandjailt iga kell isikutunnistust nõuda (see nõue kehtib hetkel küll kõigi Hollandis ringi liikuvate inimeste kohta). Vastasel juhul ähvardab kopsakas rahatrahv.
Kavandatavad meetmed on kaasa toonud burqa-pooldajate raevuka reaktsiooni ning ähvardused.

Pahadele lastele Sinterklaas ei tule

Kohalikku jõuluvana 5.detsembril edestav (ja väidetavalt jõuluvana algseks prototüübiks olnud) Sinterklaas sel aastal Haagi linnaossa Transvaali ei tule.
Eestlastele transvaali ehk segadusega seostuvas linnaosas jääb nimelt Sinterklaasi iga-aastase heategevuspeo organiseerijate sõnul vajaka tolerantsusest. Veelgi enam, nende väitel on koguni 40% siin, enamasti immigrantidest koosnevas kogukonnas, elavatest ülimalt agressiivse käitumisega. Vabatahtlikud, kes pidu korraldavad, ei ole enam nõus olema jätkuvalt vägivallaohvrid: neid ähvardatakse füüsiliselt, loobitakse kividega, sõimatakse ning koguni sülitatakse nende pihta. Eelmisel aastal ei nõustunud üks lapsevanem mängutoast võetud lelu tagastama, vastuseks pani ta vabatahtlikule noa kõrile. Tegu ei ole vaid lapsevanemate agressiooniga, väidetavalt on sama tendents ja sama suur protsent vägivallatsejaid ka noorte ja laste hulgas. Peokorraldajate sõnul oskavad ka vaid paariaastased keeldudele edukalt roppude sõnadega vastata.
Ega heategu kätte tasumata jää, see on juba vana tõde :(

Keskkonnasäästlikult ökoklubis tantsides

Rotterdami klubi Off Corso on testperioodiks muudetud ökoklubiks.
Endise kinosaali ruumes asuv klubi kutsus avapeole The Critical Mass Party emailiga, mida tungivalt soovitati mitte välja printida.
Klubi ruumes tegutsenud restoran valmistas sel õhtul roogi linna tipprestoranide toidujäätmetest. Saale valgustasid plastikust kohivtopsidest ning veiniklaasidest valmistatud lühtrid milles põlesid LED-labid. Ajutised vaheseinad olid valmistatud horisontaalselt üksteise peale asetatud veetünnidest mille mõlemad otsad olid ära lõigatud ning mis seega moodustasid improviseeritud riiuleid kuhu oma joogitopse asetada. Baarides müüdi bioloogilist õlut. Klubis sai lisaks tantsimisele oma riietust 'pimpida', seda bioloogilisest puuvillast teksaseid tootva Kuyichi boksis. Külalised said ka oma globaalse jalajälje lasta välja arvutada, ehk siis kui mitu hektarit on vaja elamiseks, töötamiseks, transpordiks ning nende söögi tootmiseks. VJd näitasid installatsioone milles põhiliseks olid faktid mis energiatööstust ning inimese igapäevast maaravade kasutamist puudutasid. Nii näiteks kasutab iga eurooplane WC-s korra vett tõmmates ära 15 klaasitäit vett.
Tuleviku ökoõhtute piece de resistanceks saab kindlasti tansupõrand mis elektrit toodab. Selle tööprintsiip on lihtne: tantsijate jalgade all vetruv ja painduv põrand toodab nanotehnoloogia abil elektrit. Tulevikus on klubil muuhulgas plaan ära kasutada pidutsejate kehadest pärit higi mis siiani lihtsalt tantsusaali lakke ja seintele kondenseerub, mida aga peale kokku kogumist edaspidi WC-de loputuskastides kasutada saaks.
Ökoklubide printsiibi vastu on tundnud huvi mitmed kohalikud klubid kelle sõnul ei ole öko lihtsalt villased sokid ja sandaalid, vaid ka majanduslikult huvitav.

Thursday, November 09, 2006

Ülim liberaalsus või ignorantsus?

Utrechtis asuv kohvik Averechts muutub igal teisipäeva õhtul restoraniks Piiritu. Vabatahtlike poolt organiseeritud ning käigus hoitud kohvikus teevad süüa ning teenendavad sel õhtul ainult illegaalid, immigrandid ja asüülitaotlejad, kellel puulub Hollandis viibimise luba. Kogu õhtu eest vastutavad illegaalid teevad kõik ise, alatest sisseostudest ning lõpetades roogade disainimisega. Kohvikukülaliste sõnul on algusaegadega võrreldes suurim erinevus justnimelt roogade serveerimisel: kui esmalt toodi söögid lauale korraga ning suurtes pottides, siis praegu serveeritakse mitmekäigulisi õhtusööke nii nagu Euroopas kombeks.
Kohalikku immigrantsiooniametit kohviku omanikud ei karda, seda ka hoolimata selle-aastasest intsidendist mil immigrantsiooniminister Verdonk tahtis maalt välja saata valitsuse pikaajalise liikme Hirsi Ali kuna viimane oli asüülitaotlemisel oma isa perekonnanime asemel vanaisa perekonnanime kasutanud. Verdonki kolmeaastase immigratsiooniplaani kohaselt saadetakse Hollandist välja 26 tuhat inimest, nende seas ka 10 aastat elamisloa vastust oodanuid.
Kohvikupidajate sõnul käivad linnavalitsuse liikmed tihti teisipäeviti restoranis söömas ning ainus märkus mis antud teemal nende suust kuulda, on "teil on siin teisipäeviti huvitav kohvik".

85 tuhat uut ettevõtet

.. alustas oma tööd sel aastal Hollandis. See number on viimaste aastate lõikes rekordarv:
2003 alustas 54.000 ettevõtjat, 2004 65.00 ning 2005 75.00 ettevõtjat.
Kasv väidetavalt on põhjustatud peamiselt naiste ning välismaal sündinute osakaalu järsust suurenemisest. Viimaseid oli sel aastal pea neljandik, 20.000.
Ühemehefirma (Eesti mõistes FIE) registreerimiseks on vaja täita ankeet ning jääda ootama käibemaksukohuslase numbrit, mis saabub enamasti 2 kuu jooksul. Vahepeal võib aga ettevõte ome tegevust alustada.

Wednesday, November 08, 2006

Amsterdami avaliku ruumi kunst online

Alates eilsest leiab ülevaate Amsterdami kesklinna tänavatel asuvast kunstist internetis aadressil http://www.kunstwacht.nl/publiek/amsterdam/kunstwerken/. Leht on hetkel paraku küll hollandi keeles, ent annab ka keelemitteoskajale väga korraliku fotoülevaate linna skupltuuridest, arhitektuurimälestistest jne. Kõik objektid on aadressi järgi reastatud ning andmebaasist otsitavad.

Rembrandt kasumlik ka 400 aastat hiljem

Võrreldes eelmise aastaga on külastajate arv Amsterdamis tõusnud koguni 8%. Majutusasutused loodavad aasta lõpuks ületada maagilise 8,5 miljoni ööbimise arvu. Amsterdami linna turismiameti arvates on turistide arv sel aastal tõusnud eelkõige tänu Rembrandti 400nda sünnipäeva tähistamisele pühendatud sündmustele kogu aasta jooksul.
Ka Amsterdami muuseumid (nende seas ka kuni aastani 2008 vaid 50% eksponeerivad Rijksmuseum, Van Gogh ja Stedelijk muuseumid) raporteerivad 10%-list külastajate arvu tõusu.
Eelpooltoodud andmed on pärit linna 70 hotelli seas läbi viidud uuringust.

Tuesday, November 07, 2006

ära anda 100 miljonit eurot

Autode navigatsioonisysteeme valmistava firma TomTom asutaja Pieter Geelen annetas 100 miljonit eurot oma loodud heategevusfondi Turing Foundation. Fond saab selle annetusega aastaseks kasutamiseks 5 mln eurot, mida plaanitakse kasutada võitluseks leepraga, arengumaade lastele hariduse võimaldamiseks, looduskaitseks ning võimaldamaks hollandlastel kunsti nautida.

Nelja kursusekaaslase poolt aastal 1991 asutatud TomTom kasvas viimaste aastate jooksul plahvatuslikult, saades miljardeid eurosid keerutavaks ettevõtteks. Möödunud aastal läks firma börsile. Eelmisel nädalal müüsid 4 omanikku oma aktsiaid, teenides selle tehinguga kokku 445 miljonit eurot.
(kiire arvutus näppudel näitas et juhul kui tegu oli võrdselt jaotuva summaga siis Geelen andis ära ca 80% teenitud rahast?!)

Sunday, November 05, 2006

Ei saa me läbi seksita...

... või ehk siiski? Nimelt on Hollandis peale prostitutsiooni legaliseerimist 5 aastat tagasi seksiga äritsevate asutuste hulk väidetavalt vähenenud. Kui aastal 2000 oli see number kaheksasada, siis tänaseks on neid järgi alla kuuesaja. Väidetavalt on ka punaste laternate all töötavate naiste külastajate arv kõvasti kukkunud, seda eelkõige seetõttu et ka nende arv on vähenenud. Aastal 1999 oli seksiäris tegev 3000 akent, aastaks 2005 oli neid aga järgi 1652.
Lisainfi seksiala töötajate ametiühingu veebilehelt http://www.rodedraad.nl/

Maksumaksja finantseerib tasuta heroiinijagamist

Kaksteist kohalikku haldusala (Haarlem, Enschede, Apeldoorn, Arnhem, Nijmegen, Den Bosch, Tilburg, Eindhoven, Maastricht, Leeuwarden, Leiden ja Deventer) ähvardavad et lõpetavad valitsuse poolt kuni 1 jaanuarini 2008 subsideeritud, tasuta heroiini jagamise narkomaanidele. Haldusalad ei ole nõus kulusid omast taskust kinni maksma. Kuna heroiini peab vastavalt uuele seadusele jagama mittemobiilsest asutusest (siiani oli antud protsessi tarvis linnades ja asulates liikvel vastav narkobuss) ning selle sisseseadmisega on seotud suured kulud (turva jne), ei soovi eelnimetatud 12 haldusala enam antud protsessis osaleda. Pahameelt tekitab ka asjaolu et suurlinnad nagu Amsterdam, Utrecht, Rotterdam, Den Haag, Heerlen ja Groningen, sama projekti raames tunduvalt suuremaid subsiidiume saavad.
Tasuta heroiinijagamine on väidetavalt muutnud paremaks heroiinisõltlaste tervise ning vähendanud kuritegevust nende hulgas.

Victor&Rolf rõivatööstuse McDonaldsis

Victor&Rolf, Hollandi päritoluga maailmakuulsad ülitrendikad moeloojad, on sattunud samasse liigasse Carl Lagerfeldi ning Stella MCCartney'ga: eelmisel nädalal esitles rõivatööstuse McDonaldsiks tituleeritud Rootsi kontsern H&M nende rõivakollektsiooni oma Hollandi kauplustes.
Võrreldes moeloojate tavahindadega on V&R'i taiesed H&M'is naeruväärse hinnaga saadaval (T-särk H&M 20eur, V&R butiigis ca 10 korda rohkem), seetõttu pidid kauplused suuremate rüselemiste haldamiseks palkama hulgaliselt turskeid turvasid.
Moemaailma McDonalds... huvitav kas V&R on kaotanud oma elitaarse positsiooni kõrgklassi hulgas, või saanud hoopis juurde uue turu? Lagerfeld on kuuldavasti oma koostööd H&M'iga kibedasti kahetsenud. Muide, V&R olid H&M'ile vaid varumeesteks: Prada, kellega originaalis läbirääkimisi alustati, hüppas viimasel hetkel alt ära.

Spirituaalsus ja kauplemine

Just äsja kuuldud siseinfo alusel lisab Nyenrode, Hollandi (ainus ivy league staatusega) eraülikool kus majandust õpetatakse, järgmisest õppeaastast oma õppekavva kohustusliku aine "Spiritualitet en zaken" ehk siis spirituaalsus ja äri. Aine õppejõud olla 82-aastane juhtimisguru.
Viimane aeg ehk ka Eestis analoogne asi kiirelt käsile võtta, enne kui hilja, vastasel juhul vallutavad sõõrikud ja kohukesed kõik õppeasutused......?

Saturday, November 04, 2006

Kainelt baaris

Kohalikud baaripidajad ja teised horecatöötajad ei või tulevikus tööl olles tilkagi alkoholi tarbida. Selline seaduseeelnõu võetakse valitsuses peatselt arutlusele. Seaduse vastuvõtmisel ähvardab eelpoolnimetatuid, ning sellele lisaks ka vinoteekide ning alkoholi degusteerimisega tegelevate asutuste töötajaid kontrollidele tööajal vindise peaga vahele jäämine suurt trahvi. Firmaomanikku aga ähvardab lausa litsentsist ilmajäämine.
Huvitav kas kontrollija peab eelnevalt napsu tarbima et eelnevalt teenindaja usaldust võita?
Kas kliendi napsuost barmenile on ka trahvitav?
Kas degusteerimise korraldaja peab kuiva kurguga istuma ja kaebustele veini võimaliku viletsa kvaliteedi kohta vastama: kutsuge kontroll, mul on tööaeg? Hm.

45 mln eur

... on miinimum mida Hollandis peab omama selleks et kohalike rikkurite top500-nimekirja pääseda. Aastal 1997 oli see vaid 9miljonit :)
Hollandi 500-nimekirjas olevad rikkurid on kogusuhtes vaesemaks jäänud: kui aastal 1997 moodustas nende vara kogu Hollandi varadest 11%, siis tänaseks on see vaid 9%. Allpoololevas top10-tabelis olevaist nimedest on 8 seal olnud viimased 10 aastat.

Top10 Hollandi miljonärid (mln eur) anno 2006, võrdlus 1996
1. perekond Brenninkmeijer (C&A rõivad) 15.000 / 2.995
2. Caravalho-Heinkenen (Heineken õlu) 4.900 / 2.109
3. F.H.Fentener van Vlissingen (SHV) 2.700 / 2.091
4. F.Goldscmeting (Randstad tööbüroo) 2.400 / 1.200
5. J.Fentener van Vlissingen (SHV) 2.200 / n/a
6. perekond van der Vorm (HAL) 2.200 / 682
7. P.Fentener van Vlissingen (SHV) 2.200 / n/a
8. perekond de Rijcke (ex Kruidvat) 1.900 / 273
9. perekond Dreesmann (V&D) 1.700 / 1.045
10. R.Sonnenberg (Hunter Douglas) 1.600 / 443

Hollandis elab enam kui 170 tuhat euromiljonäri.

Philips: innovatiine ja intrigeeriv

Viimasel ajal olen kohalikus meedias kokku puutunud Hollandi lipulaeva, Philipsi kontserni puudutavate teadetega, mis kõik asutuse imagot teatud suunas ärgitavad. Ja ausalt öeldes on tegu huvitavate faktidega:
- Philips on välja töötanud tehnika millega saab LED-lampe tavarõivastesse kududa (näidiseks oli firmalogoga jope aga ma arvan et näiteks helkurite- või taskulampide probleem on sellega lahendatud)
- Philips saadab juba aastaid antropolooge ja sotsiolooge mitmeteks kuudeks testperedesse elama, selleks et peilida nende igapäevaelu alusel tulevikutrende ja harjumusi ning omakorda selle alusel tootearengut teha (kui paljud asutused maailmas asetavad kliendi kesksele kohale???)
- Philips on arendamas intelligentset biomeetrilist rõivastust milles asuvate sensoritega saab eri kehaosade funtsioneerimist jälgida (meis igaühes peitub tulevikus arst?!)
- Philips on välja töötanud (reas kauplustes juba testimisel!) sellised videopaneelid mille alusel kaupluse külastaja oma seljas rõivakollektsioone 'proovida' saab (hüvasti tüütud higised rabelemised kabiinis!)
janiiedasi.
Peaks vist Philipsis ära käima.

Integreerumine: põliselanike mure?

Jupp aega tagasi avaldatud online-uurimuse tulemusena on selgunud, et Hollandis elavate immigrantide põhimuredeks hoopis tervisehoid, kriminaalsuse kasv ning elukvaliteet. Esikohal asuv, eelpoolnimetatuid kaugelt edestav põhiprobleem on elamiskulud. Integratsioon kui selline ei ole immigrantide jaoks probleemsete küsimuste esirinnas.
Hollandi 'põliselanikud' aga seevastu asetavad integreerumismure neljandale kohale.
Lisainfo: www.21minuten.nl, mõne aja pärast tahaks sel teemal pikemalt kirjutada.

Thursday, November 02, 2006

Seksikaup igasse poodi!?

Eilsest alates müüakse Hollandi pudipadi ja ravimitega kaubitsevas kauplusteketis Dirx suurt valikut sekskaupu. Dirx on teada andnud et igasugustele määretele, dildodele, stimulaatoritele ning massaazhiõlidele tehakse vabaks keskmiselt 4 meetrit poepinda. Need artiklid võtavad poes umbes sama palju ruumi kui homoöpaatilised ravimid või hambaharjad.
Hollandi konservatiivsele perefirmale Dirk van den Broek kuuluv Dirx põhjendab ootamatut otsust klientide sooviga osta seksikaupu tavapoest, mitte 'räpasest' seksbutiigist.

Lilled postkastis

Hollandi postiasutuse TNT Post ja lillefirma ’t Groene Loo koostöö tulemusena on väidetavalt aretatud postkastilill. Ehk siis lilli on alates tänasest Hollandis ka kirjaposti teel võimalik saata. Praegu saab postkasti saata vaid roose, tulevikus peals lillevalik suurenema.
Lilled pakitakse lamedasse pakki, mis mahub tavaliste mõõtudega postkasti. Imeväikesed augukesed paki fooliumiribas garanteerivad õhu juurdepääsu, mille tulemusena taim värskena säilib. Hind? Teadmata. Jääb vaid loota et konkurents igasuguste interflorade superkallile teenusele silmad ette annab ka kvaliteedi poolest.