Kohalikust kremeerimisest

Sai endale lubatud et ei kirjuta siia isiklikke kogemusi. Aga 'pärismaalaste' traditsioonidest 'meie' omadega võrreldes võib ju rääkida?

Erinevus 1: surmakindlustus
Nutikusel pole piire: 1.95-10EUR (vanusest sõltuv) suuruse igakuise summa eest saab osta surmakindlustuse, mis katab sinu matusekulud, sh kremeerimine, igasugune matustega seotud organiseerimine, surmateated, kirst, ametlike jamade lahendamine, surnuaiaplatsi organiseerimine ning ärasaatmispidu (inlc alkoholivabad joogid ja pirukad). Arvuta kuidas tahad, ikka tuleb mul välja et Eestis on suremine kallim kui 5eur kuus, isegi kui 10 aastat maksta?

Erinevus 2: hüvastijätt perele
Ilmselt ei ole ma piisavalt Eestis matustel käinud (õnneks!!), aga ma ei ole kuulnud sellest et matustele/kremeerimisele eelneval õhtul on omastel pereringis kadunukesega tunni jooksul võimalik hüvasti jätta. Täiesti eraldatud väikeses toas lebab lahkunu, perel on võimalus kõrvaltoas hubaselt kohvitassi ja küpsistejahvatamise ajal meenutusi vesta, samal ajal kui ükshaaval teises ruumis viimseid jutte aetakse.
Ärasaatmiskeskuse (ilus nimi eksju) töötajate ääretu proffessionaalsus ja südamlikkus jättis absoluutselt kustumatu mulje.

Erinevus 3: matused vabas vormis
Võibolla oli tegu minu pere eripäraga, aga nii armsalt vabas vormis kremeerimist ei ole mina näinud. Et mitte tunnistada: see oli mu esimene kremeerimistseremoonia.
Pere kolm last olid otsinud välja isa lemmikmuusika aastaist '70 (viimane lugu leiti internetist hyves-kogukonna lahkel kaasabil viimasel tunnil) mida siis igaihaljaste nutukiskujate asemel esitati. Peetud kõned olid lihtsad ja inimlikud, ei mingeid ülevoolavat võltstundlikku jura. Ka vaimuliku saadetud kõne (kusagil peeti pulmi mis teatavasti matustest tähtsamad) oli väga isiklik. Saaliminek toimus "Life is a cabaret", viimased hetked Eric Claptoni saatel. Nutuhala asemel (kuigi, vaoshoitud eestlane ju peab nutma, sellest hoidumiseks on parim 1. korrata endamisi 'kapsasupp' 2. lugeda kimpudes olevate lillede õielehti) liikus jalg tihti muusika taktis.

Erinevus 4: kremeerimistulemused vabas õhus
Shokeeriv ja harjumatu, ent arvatavasti normaalne: 'ärasaatmiskeskuse' ees olev aed oli täis väikseid ja suuri urne. Mitte et neil urnidel omanikke poleks, lihtsalt perele tundus keskuse hiigelsuur aed paremaks paigaks kui kaminasimss. Alguses tundusid keset lagedat muruplatsi turritavad lõikelillepundid kummastavad, hetk hiljem aga välgatas arusaamine: tuhk loobitakse siia lihtsalt laiali.

Seda siis kremeerimisest. Loodetavasti ei tule kunagi kirjutada eutanaasiakogemusest.