Amsterdam ja immigrandid 2007

Sel aastal investerib Amsterdami linn 90 miljonit eurot, uuendamaks plaani, millega immigrante kohalikku ühiskonda integreeritakse. Plaani kohaselt peaksid linnaosavalitsuste juurde moodustatama spetsiaalsed integreerumiskeskused, kus lisaks koolitustele ka informatsiooni jagatakse. Uuenduseks on ka see et igühel on võimalus koheselt integreerumiskursusega alustada. Siiani on see aeg halvimal juhul olnud koguni 6-7 kuud.

Teatud osale immigrantidest teeb linnavalitsus pakkumise integratsioonikursuseks. Kursust soovitatakse nii uusimmigrantidele, kui ka neile kes juba aastakümneid riigis elavad ent sellist kursust läbinud pole. EU liikmesriikidest pärit elanikele kutset ei saadeta, küll aga peaks kutsutavate hulka teoreetiliselt kuuluma näiteks austraallased, jaapanlased ja ameeriklased. Pakkumine-kutse tähendab siinjuures viiskas vormis sõnastatud osalemiskohustust. Sel aastal osaleb kursustel koguni 15 tuhat linnaelanikku.

Suurimaks muudatuseks eelneva integratsioonipoliitikaga võrreldes on kohustuslik lõpueksam, milles testitakse keeleoskust, praktilisi teadmisi, eluliste olukordade lahendamist ning teadmisi kohalikust ühiskonnast.

Integratsioonikursuse tasu on 270 eur. Osalejad peavad selle ise tasuma, linnavalitsus on lubanud vajaduse korral aidata selle jaoks laenu saamisega. Kui kursused ja eksam 3 aasta jooksul edukalt õnnestub läbida, saab kursusetasu osaliselt tagasi.

Humalamärjuke nüüd ka koertele

Kohalik õlletootja on hoolitsenud selle eest, et ka õllefännide neljajalgsed sõbrad peremehe samuti lemmikjoogist mõnu saaksid tunda. Zeelandis asuv pruulimistöökoda sai hiljuti valmis esimese laari, 3500 liitrit, alkoholivaba õlu Kwispelbier. Süsinikuvaba, loomaliha sisaldav õlu on müügis lemmikloomakauplustes.
Õlle loojate sõnul oli vajadus analoogse toote jaoks juba ammu olemas, nende sõnul pole 'koerale midagi rahustavamat kui lonks õlut'. Jääb vaid üle oodata millal õlu ka baarides ja restoranides müügile tuleb, siis saavad peremees ja ta neljajalgne sõber koos õllekest libistada.

Kahejalgne kiipkaart

Popid võttmehoidjad ja kiipkaardid ei olnud piisavalt originaalsed sissepääsuks Baja Beach Club'i VIP-ruumidesse Rotterdamis. Klubi kaasosanik Conrad Chase lihtsalt pidi oma konkurendid millegi originaalsega üle trumpama.
Ilmselt on see korda läinud. Uueks identifitseerimisvormiks tema klubis on RFID-chip. Pole mõtet lasta end nimest eksitada, tegu ei ole traditsioonilise kiipkaardiga vaid spetsiaalse, riisitera suuruse kiibiga, mis omaniku kehasse, naha alla paigaldatakse.
Mõtte autori sõnul on sellise identifitseerimisvormi eelised sulaselged. "Külalisel pole vaja oma kotti klubisse kaasa võtta: kõnnid lihtsalt skanneritest mööda ja klubi teab momentaalselt, kes sa oled ja milline su saldo on. Kiibiga pääseb samamoodi VIP-ruumidesse. Ja lisaks saad sa automaatselt arveid maksta. Piisab lihtsalt oma õla paljastamisest kaardilugejale, ning summa debiteeritakse automaatselt su klubiarvelt." Chase ei ole kindel milliste probleemidega puutuvad kahejalgsed kiipkaardid kokku lennujaamade turvaväravates või röntgeniaparaadi all, ent tema muretust see ei kõiguta: "Igaüks tahab olla kiibitatud, ma olen selles kindel!"
Kiipe paigaldatakse soovijatele süstides. Seda võib 125 euro eest teha perearst.

Riigi suurim hotell Amsterdami

Amsterdami idapoolne linnaosa Oosterdokseiland valmistub Hollandi suurima, 200 tuhande ruutmeetrise hotelli ehituseks. Aastal 2012 avatavat hotelli hakkab opereerima Londoni firma City Inn Ltd. Hotell on varustatud erinevate restoranide ning mitmete konverentsivõimalustega. 1600-kohane maa-alune parkla võidab ilmselt poolehoidu ka kohalike hulgas, kellele igapäevane parkimiskoha otsimine peavalu valmistab.
Planeeritud 550 hotellituba peaks leevendama aastakümneid väldanud hotellimajutuse põuda Amsterdamis. Loodetavasti langevad sellest tingituna ka majutuse hinnad.

Aastaks 2015 on Amsterdami linnal vaja turistidevoolu rahuldamiseks ehitada kuni sada uut hotelli. Vastasel juhul stagneerub turistide huvi ning arv. Sellisel järeldusele jõudis Amsterdami linnaplaneerimise komisjon peale vastava uuringu läbiviimist. Linnal on uuringutulemuste kohaselt vaja koguni 10-13 tuhat uut voodikohta.

Maksed KLM netipiletite eest eraisikule

Kahe viimase nädala jooksul isikliku kogemuse võrra rikkamaks saanuna tahaks hoiatada umbusklikke, kes KLM pileteid netist broneerivad (väljumine Tallinnast). Emailiga saadetavas broneeringukinnituses on makse saajaks nimelt eraisiku nimi. Samas mailis olev pangaarve number Yhispangas on samuti eraisiku oma, seega võib nii mõneski broneerijas tekkida kahtlus andmete õigsuse kohta.

Peale mitmeid päevi kestvaid uuringuid maili ja telefoni teel, mille käigus suutis KLM teeninduskeskus suunata küsijat nii Etioopiasse (Eesti kuulub meil Etioopia alla! jne) kui ka lugematutele nõututele (meie ei tea miskit, ehk xyz teab) või mittetoimivatele numbritele(näiteks KLM Eesti number KLM enda kodulehel), ja vastata mailidele alles >7pv möödudes, on selgus tulnud. Seda tänu KLM Eesti esinduse adekvaatsele reageerimisele.
Mingil kummalisel põhjusel lähevad maksed KLM netibroneeringute eest firmale Global Collect, kes arveldab Eestis eraisiku pangaarvega. Võite südamerahus arve tasuda, piletid tulevad 2pv pärast.

Reisikindlustus lemmikloomale

Mitte ainult inimesed, vaid ka inimese suurimad neljajalgsed sõbrad saavad nüüdsest alates muretult reisima minna. Nimelt pakutakse sellest aastast võimalust teha ka oma koerale haigusekindlustus. Kindlustuspakkuja DogsIncluded sõnul katab kindlustus ka koera ravikulud puhkuse ajal. Lisatasu eest võib koerale osta ka reisi anneulleerimiskindlustuse. Selle abil saab koera omaniku pere oma puhkusereisi kuludeta annulleerida, juhul kui neljajalgne sõber ootamatult enne reisi algust haigestub.Lisaks koertele pakutakse analoogset reisikindlustust ka kasside ja hobuste tarbeks.

Kursused lahutajatele

Uue turunishi koolituste ja kursuste osas on leidnud Rotterdami Rahvaülikool. Sellest nädalast pakutakse seal nimelt koolitust abielu lahutajatele. Korraldajate sõnul on sarnaste koolituste jaoks suur vajadus, seda nii praktilise kui ka psühholoogilise nõustamise osas. Varajagamised, suhted laste ja vanematega, ekskaasast rääkimata, alimendi, see kõik sisaldub kursuse materjalides. Kuigi eesmärgiks on lahutavatele pooltele nõu andmine, loodab rahvaülikool, et pikemaajaline koos koolipingis istumine viib mõnegi paari lahutusplaanidest loobuma.
Lahutuste tõttu elab Hollandis 450 tuhat üksikvanemat, kellest kolmandik on rahalistes raskustes, seda eelkõige ebavõrdse varadejagamise tulemusena.